|
Lisaks võtsid keskkonnakaitsjad arvesse ka saastatuse kahjulikku mõju
elanikkonnale. Inimesed kannatavad neis piirkondades vähi ja hingamisteede
haiguste käes, lisaks sünnib seal palju vigaseid lapsi ning keskmine eluiga on
võrreldav keskaja inimese keskmise elueaga ehk 40 eluaastat, kirjutab
LiveScience.com.
Esikohal on Hiina Linfeni kivisöekaevanduspiirkond, kus inimesed sõna otsese
mõttes lämbuvad kaevandusjääkidest tekkiva tolmu kätte.
Teine karm koht elamiseks asub Dominikaani Vabariigis Hainas, kus saaste
põhjuseks on vanad patareid ja neist lekkiv plii.
India Ranipeti piirkonnas on põhjavesi saastunud jäätmete lagunemisel
tekkinud kroomiga.
Kõrgõzstanis asuvas Mailuu-Suus on kaks miljonit kuupmeetrit radioaktiivseid
jäänuseid. See on ohuks kogu Fergana orule, mis on üks Kesk-Aasia rahvarohkemaid
piirkondi. Lisaks on seal ka suur maavärina oht.
Peruus La Oroyas asuva USA metallitöötlusettevõte Doe Rumi pliijäänuste tõttu
on inimeste suremus väga kõrge.
Venemaal Džeržinskis asus riigi suurim sõjakeemiatehas, mis küll pärast külma
sõja lõppu suleti, kuid jäänused saastavad ikka seda piirkonda. Norilskis aga
asub maailma suurim raskmetallide sulatustehas.
Venemaal Rudnaja Pristani pliitehase õnnetuse tagajärjel tõusis elanike veres
plii tase maailma terviseorganisatsiooni poolt lubatust kuni 20 korda kõrgemaks,
ohustades sellega inimeste tervist.
Ukrainas Tšernobõlis 20 aastat tagasi toimunud tuumakatastroofi jälgedega
võideldakse siiani.
Kümnes maailma kõige saastatum piirkond asub Zambias Kabawes, kus pliisaaste
on mõjutanud eelkõige laste tervist, kellest paljud on selle tõttu sündinud
väärarengutega. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |