Eesti maalammast iseloomustab lühike saba, tema nägu ja jalad siledad ja villata, jalad on peenikesed, kolju väike ja kitsas, kehaehitus saledapoolne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veebruaris UNESCO toel alanud eesti maatõugu lammaste geeniuuringute tulemused kinnitasid lõpuks ametlikult, et Eestis on veel säilinud põlistunnustega maalammast.

Eestimaa Looduse Fondi poolt projekti juhtinud Kaia Lepiku sõnul võeti geeniuuringuteks seitsme ekspeditsiooni käigus vereproovid 212 lambalt, kirjutab Eesti Päevaleht.

«Soomes tehtud geenianalüüside käigus võrreldi meie poolt saadetud proove ümberkaudsete maade kultuur- ja põlistõugudega ning uuringud kinnitasid veenvalt, et need 143 lammast eristuvad praegu meil laialt levinud kultuurtõugudest ega ole määratletavad ka ristanditena,» ütles Lepik.

Selgus, et kõige suurem maalammaste populatsioon on Kihnu saarel ja samuti Ruhnul, millele lisanduvad mõned väiksemad karjad Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.

Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi vanemteaduri Urmas Saarma sõnul on meie maalambad väga haruldased põlislambad, kes on Eesti aladel tuhandeid aastaid tagasi elanud lammaste järeltulijad.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online