Milline on Teie seisukoht - nüüd, kui isamaaliitlaste nö tõeline pale on avaldunud, kas selliste inimestega ühes erakonnas olemine läheb Res Publica aluspõhimõtetega kokku?
Ma ei olnud ka kevadel naiivne, et oleksin arvanud, et kahe suure erakonna ühinemine väga paljude erinevate isiksustega on kerge. Aga vaatamata neile raskustele on kahe parem-konservatiivse erakonna ühinemine õige ja kõik muu tuleb sellele eesmärgile allutada. Ühinemisotsus langetati kattuvatele väärtustele tuginedes. Need väärtused on alles ja ma usun jätkuvalt, et me suudame luua erakonna, mis suudab neid aateid ja ideid usaldusväärselt kanda.
Kuidas Teie mõistate mõistet "riigimehelik käitumine"? Mis on need kriteeriumid, mis selline käitumine poliitikule esitab? Nimetage praegusest Eesti poliitikast riigimehelikke poliitikuid.
Riigimehelik käitumine on avalike huvide eranditeta eelistamist erakondlikele, sõpruskondlikele või isiklikele huvidele. Kahjuks kohtab tihti, et üritatakse ainult näiliselt käituda riigimehelikult, olemuselt riigimees olemata. Siiski Eesti poliitikas on olnud ja on jätkuvalt riigimehi nagu oli seda kadunud president Meri.
Kuidas Teie mõistate Isamaaliidu nõuet viivitada registriavalduse esitamisega ja kas selline tegevus on kooskõlas erakonna liikmete poolt suurkogudel väljendatud tahtega?
Mõlema erakonna liikmete tahe oli suve alguses üldkogudel moodustada pariteetsetel alustel erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Kõik tegevused, mis on suunatud selle otsuse vastu on vastuolus liikmete enamuse tahtega. Seega on olnud kahetsusväärne Isamaaliidu selline käitumine. Pabereid ei saa lihtsalt sahtlisse panna. Loodan, et peale pühapäevast kompromissi lahendab Mart Laar selle küsimuse kiiresti .
Minu silmis ei ole Res Publica teinud parandamatuid vigu, kuid minu arvates on selle partei kõige nõrgem külg nooruse liigne uljus ja enesekindlus. Millised on Teie meelest selle partei nõrgad ja tugevad küljed?
Me lubasime ausat ja avatud poliitikat. Ja me saime sellega hakkama, kindlasti tegime oma idealismis ja kogenematuses ka vigu. Oleme nendest tänaseks üritanud maksimaalselt õppida.
Res Publical oli ajalooline võimalus midagi Eesti Vabariigis oluliselt paremaks muuta.
Miks te sellega hakkama ei saanud ?
Res Publica seisis vastu vasakpoolsuse, ringkäenduse, korporatiivsuse ja sahkerdamise pealetungile ühiskonnas. Usun, et suutsime need arengud valitsuses olles ühiskonnas paariks aastaks pidurdada. Et me jäime lõpuks alla neile jõududele, keda see poliitika puudutas või kellele see ei meeldinud on tõsiasi. Loodame peale 2007. aasta valimisi koos Isamaaliiduga seda võitlust jätkata.
Palun andke oma nägemus ühendpartei tulevastest seisukohtadest, mida võimalikku tulevast koalitsiooni luues peate esmatähtsateks.
Oluline on ühtne arusaam väärtustest, millele tuginedes koalitsioon hakkab tööle. Meid ei saa rahuldada ainult kokkulepped riigieelarve raha jaotamise kohta või võimureviiride jaotamine valitsuses, kes mis ministeeriumi valitsemisalas võib jagada ja valitseda.
Kui me tahame, et Eesti riik ja rahvas jääks kestma siis tuleb järgmise nelja aasta jooksul langetada üsna mitmeid põhimõttelisi tulevikkusuunatud otsuseid. Suurimateks prioriteetideks peavad jääma – sündivus ja pered, haridus ja innovatsioon, kodanikuühiskond – see tähendab inimeste ühiskondlikus elus ja otsustamisprotsessides osalemise tõstmine, ning töökohtade olemasolu. See kõik vajab vaba, uuendusmeelset, haritud ja arengut soosivat keskkonda.
Saades läbi meedia infot kahe ühineva erakonna probleemidest, siis huvitab mind, kui Eesti Vabariigi ja siiamaani parempoolseid erakondi toetavat kodanikku: Millest Teie arvates selline "poriloopimine" alguse sai ja kas seda poleks olnud võimalik ära hoida?
Ükski suur ühinemisprotsess pole kerge aga kui me tahame avatud rahvaerakonnana minna edasi siis tuleb asjad rääkida selgeks. Erakonnaliikmetel ja avalikkusel on õigus teada, mida ja kuidas tehakse. On loomulikult kahetsusväärne, et arutelud läksid emotsionaalseteks ja isiklikeks. “Poriloopimine” erakonnale kasu ei too. Nüüd on see loodetavalt lõppenud ja saame üheskoos minna edasi tugevamalt kui me ühinevate pooltena sellesse arutellu sisenesime.
Mida ütlete neile 125 000 inimesele, kes valis Res Publica, aga sai Isamaaliidu?
See ei ole nii. Ühinemine sai teoks ainult tänu sellele, et see toimus võrdsetel aluselt. Ühinenud erakond ei ole mitte Res Publica või Isamaaliit, vaid Isamaa ja Res Publica Liit. Ilmselt valdav osa isamaaliitlasi ei oleks tulnud kunagi Res Publicasse, ega respublikaane läinud Isamaaliitu. Nüüd on ühenderakond, ja loodame koos võita nii senist Isamaalidu kui Res Publica valijate toetuse.
Nüüd, mil kired on vaibunud ning peaministrikandidaat selgunud võite ehk öelda, kas mõlemad pooled on nüüd rahul ja kummalgi poolel ei teki tulevikus tahtmist nö revanši saamiseks?
Ühiskond ootab meilt tegusid, aga mitte nääklemist. Nüüd on vaja liita jõud Eesti ja erakonna ees seisvate probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Meie tegevusele annavad hinnangu meie valijad ja liikmed.
Äsja lõppes üks suuremat sorti poriloopimine. Kas nüüd on selge, kes ja mida valetas?
Oleme võimalusele liikuda konstruktiivselt edasi ja saada asjad normaalsesse rööpasse väga lähedal. Seega ma ei taha seda teemat enam käsitleda. Tunnen, et olen aga selles liitumisprotsessis seisnud Res Publica ja tema liikmete enamuse huvide eest ja olen seda teinud õiglaselt. See ei pruugi meeldida, kuid minu amet kohustab mind selleks.
Kas pidite lõppenud peaministrikandidaadi valikuni jõudmisel millestki olulisest loobuma ja kui, siis millest?
Minu eelistus ühenderakonna peaministrikandidaadina oli Jaak Aaviksoo. Tegime selles osas kompromissi ühinemise nimel.
Miks on konservatiivsus Teile, noorele mehele, nii armas? Miks ei võiks Teie arvates maailm pigem liberaalne olla? Kas Teile ei tundu kunagi, et ehk on inimkonna lootus moraalses progressis, mitte traditsioonide külge klammerdumises? Ootan seda vastust siiralt ja huviga.
Konservatiivsus ei tähenda kramplikku klammerdumist eilse külge, vastupidi väärtusi, traditsioone ja aateid arvestavalt pilgu seadmist tulevikku. Kui pole väärtusi, traditsioone ja aateid ei ole ka moraalset pidepunkti millele ühiskonna areng saaks tugineda.
Mille poolest on ResPublica-Isamaaliidu Ühendpartei parem näiteks Reformierakonnast?
Tegemist on erinevate erakondadega, mis esindavad erinevat maailmavaadet, väärtusi ja tegutsemise stiili Eesti poliitikas. Isamaa ja Res Publica liit on klassikaline konservatiivne erakond, Reformierakond esindab Eesti poliitikas liberaalset maailmavaadet.
Kas vastab tõele, et lasite oma ühe esimestest kampaaniameistritest lahti? Oli vist mingi noor naisterahvas.
Kui te peate silmas, et 2002. aasta kohalike valimiste järel otsustas Rapla piirkonna juhatus vahetada meie tollast piirkonna sekretäri, siis on see tõsi.
Kas olete oma poliitikuks olemise aja jooksul kunagi valetanud? Jah või ei.
Olen pidanud rääkima vähem kui tean, kuid valetamist poliitikas ma ei salli.
Miks te mustate oma partnereid, kellega kavatsete liituda? Kas see toimub teie enda, või kellegi teise erakonna initsiatiivil? Kuidas te kavatsete edaspidi koos Isamaaliidu juhtpoliitikutega koos töötada, kui püüate praegu oma peaaegu olematu reitinguga nende abil oma võimuambitsioone rahuldada?
Poliitikas tuleb ütlemist ikka ette. Poliitikas ei saa aga võtta asju isiklikult. Mart Laari väga teravad mitte tõesed isiklikud rünnakud minu suhtes reedel olen talle andestanud. Ja loodetavalt ka Mart minu vastusõnavõtud. Täna hommikul töötasime juba üsna konstruktiivselt koos.
Mind süüdistada isiklikes ambitsioonides on naeruväärne. Ütlesin juba kevadel, et minul peaministrikandidaadi ambitsioone pole, erakonna kaasesimehe
volitused on antud mulle kuni järgmise aasta mais toimuva erakonna suurkoguni.
Millest rääkisite nii pikalt ja emotsionaalselt esmaspäeva hommikul Palace'is Siim Kallasega. Kas Reform on teinud teile pakkumise? Missuguseid õpetussõnu Siim Kallas teile Isamaaliiduga võitlemiseks jagas? Ja miks pidite sealt kohtumiselt lahkuma nagu spioonifilmis, eraldi, areldi ringi piiludes? Kas Te häbenete selliseid salakohtumisi Reformi tegelike ideoloogidega?
Kohtun tihedalt paljude tipppoliitikute ja otsustajate. See ongi erakonna esimehe ja ka kaasesimehe töö mitte kapselduda ja olla isolatsioonis vaid hoida kontakte võimalikult paljude erinevate erakondade ja poliitikutega sh Siim Kallasega. See annab vajaliku tunnetuse, mis ühiskonnas toimub.
Kas tunnistate, et eelkõige teie rahandusministriks oldud ajal tehtud otsused või siis otsustamatus, lõid olukorra kus Eesti on sunnitud maksma suhkrutrahve? Kui mitte siis miks rahandusministeerium, ei koostanud suhkrutrahvide vältimiseks maksuseaduse muutmise eelnõud?
Olen sellele küsimusele korduvalt vastanud ja minu seisukoht on ikka sama. Üleliigsete põllumajandussaaduste sh suhkru laovarude tekkimise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kuulub põllumajandussaaduste ja -toodete turukorraldus Põllumajandusministeeriumi pädevusse. Asusin 2003. aasta oktoobris ministriks ja Rahandusministeerium pakkus oma lahenduse 2003. aasta detsembris, see ei leidnud aga toetust. Tollide ja aktsiisidega ei olnud 2003. aastal enam midagi peale hakata.
Miks Res Publica kaotas äkki usu endasse?
Res Publica ei ole kaotanud usku iseendasse. Aga näeme, et ühiskonna ees seisvate väljakutsetele vastamiseks ja parem-konservatiivse valija huvide senisest paremaks esindamiseks on mõistlik jõude koondada.
Mis võib saada takistuseks paremerakondade koalitsioonile 2007. aasta valimiste järel?
Kõige suurem oht on Reformierakonna võimalik konjuktuurne käitumine peale valimisi. Samuti liialt suureks paisuda võivad pinged ja vastuolud valimiskampaania käigus.
Mis te arvate tasulisest õppest? Mina arvan, et kõrgharidus peaks olema tasuta, et vanemad ei peaks vaeva nägema laste koolitamise peale. Kui parempoolsed pooldavad ise maksmist, siis järgmistel valimistel panen punkti Edgar Savisaarele.
Ka täna ei ole kõrgharidus tasuta. Me kõik koos maksame selle kinni. Olukord on lihtsalt selline, et 50% õppureid maksab täielikult nii õppe kui õppimisega seotud kaudsed kulud ise, teisel osal, kaetakse õppimise seotud kulud solidaarselt riigieelarve kaudu. Säilima peab võimalus omandada kõrgharidus riigi kulul.
Ühenderakonna eestseisus kiitis pühapäeval heaks erakonna juhtimispõhimõtted, mis annavad Mart Laarile suurema võimu, kui ühinemislepingus kirjas. Kui palju arvestati selle juures Jaak Aaviksoo päev varem tehtud pöördumises sisalduvate nõudmisi? Tooge mõni näide.
Pühapäevane otsus oli kompromiss, et ühinemisega saaks minna edasi. Jaak Aaviksoo on meie erakonna üheks sümboliks ja liidriks.
Kas Teie arvates on võimalik koalitsioon Reformierakonna ja Teie partei vahel, kui reformikate eeltingimus on tulumaksu alandamine?
Koalitsiooni võimalusi Reformierakonnaga ei saa kindlasti välistada. Tulumaksumäära alandamine 20% protsendist allapoole ei ole hetkel Eesti arengu võtmeküsimus.
Kas te tunnete Jaak Aaviksoo ees ka mõningaid süümepiinu, et te ta nii ebaõnnestunult tipp-poliitikasse tõite?
Jaak Aaviksoo on meie valimisnimekirja teine number ja üks erakonna liidritest. Olen langetanud kõik erakonna strateegilisi arenguid viimastel nädalatel puudutavad otsused koos Jaak Aaviksooga.
Mida on Res Publica teinud selleks, et alkoholi tarbimist Eestis vähendada?
Marko Pomerantsi juhtimisel sotsiaalministrina töötati välja terviklikud alkoholipoliitika meetmed, samuti astuti samme võitluses salaviina ja narkootikumidega.
Kas Te ise teate neid põhjusi, miks Res Publica on muutunud kõige populaarsemast erakonnast praeguseks peaaegu nišierakonnaks?
Oleme teinud peale valitsusest välja kukkumist põhjaliku analüüsi toimunust ja näeme neid küsimusi, kus tegime valitsuses olles vigu. Kindlasti jääb Res Publica valitsuse aega ka palju positiivset ja see on jäänud kahjuks teenimatult tähelepanuta. See, et jäime lõpuks alla neile jõududele, kes tundsid ennast ohustatuna meie poliitikast on tõsiasi.
Tänud, et leidsite aega Postimees Online'i lugejate küsimustele vastamiseks!
Tänan kõiki küsijaid. Soovin edu!
|