Postimees TEADE Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas ühendpartei kaasesimees Taavi Veskimägi(32)
На русском
 «  19.oktoober 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Esileht > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas ühendpartei kaasesimees Taavi Veskimägi
17.10.2006 13:14
Aivar Reinap, PM online


Intervjuu on läbi!
Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi.

 
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi vastamas Postimees Online'i lugejate küsimustele.
Foto: Peeter Langovits

Milline on Teie seisukoht - nüüd, kui isamaaliitlaste nö tõeline pale on avaldunud, kas selliste inimestega ühes erakonnas olemine läheb Res Publica aluspõhimõtetega kokku?

Ma ei olnud ka kevadel naiivne, et oleksin arvanud, et kahe suure erakonna ühinemine väga paljude erinevate isiksustega on kerge. Aga vaatamata neile raskustele on kahe parem-konservatiivse erakonna ühinemine õige ja kõik muu tuleb sellele eesmärgile allutada. Ühinemisotsus langetati kattuvatele väärtustele tuginedes. Need väärtused on alles ja ma usun jätkuvalt, et me suudame luua erakonna, mis suudab neid aateid ja ideid usaldusväärselt kanda.

Kuidas Teie mõistate mõistet "riigimehelik käitumine"? Mis on need kriteeriumid, mis selline käitumine poliitikule esitab? Nimetage praegusest Eesti poliitikast riigimehelikke poliitikuid.

Riigimehelik käitumine on avalike huvide eranditeta eelistamist erakondlikele, sõpruskondlikele või isiklikele huvidele. Kahjuks kohtab tihti, et üritatakse ainult näiliselt käituda riigimehelikult, olemuselt riigimees olemata. Siiski Eesti poliitikas on olnud ja on jätkuvalt riigimehi nagu oli seda kadunud president Meri.

Kuidas Teie mõistate Isamaaliidu nõuet viivitada registriavalduse esitamisega ja kas selline tegevus on kooskõlas erakonna liikmete poolt suurkogudel väljendatud tahtega?

Mõlema erakonna liikmete tahe oli suve alguses üldkogudel moodustada pariteetsetel alustel erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Kõik tegevused, mis on suunatud selle otsuse vastu on vastuolus liikmete enamuse tahtega. Seega on olnud kahetsusväärne Isamaaliidu selline käitumine. Pabereid ei saa lihtsalt sahtlisse panna. Loodan, et peale pühapäevast kompromissi lahendab Mart Laar selle küsimuse kiiresti .

Minu silmis ei ole Res Publica teinud parandamatuid vigu, kuid minu arvates on selle partei kõige nõrgem külg nooruse liigne uljus ja enesekindlus. Millised on Teie meelest selle partei nõrgad ja tugevad küljed?

Me lubasime ausat ja avatud poliitikat. Ja me saime sellega hakkama, kindlasti tegime oma idealismis ja kogenematuses ka vigu. Oleme nendest tänaseks üritanud maksimaalselt õppida.

Res Publical oli ajalooline võimalus midagi Eesti Vabariigis oluliselt paremaks muuta. Miks te sellega hakkama ei saanud ?

Res Publica seisis vastu vasakpoolsuse, ringkäenduse, korporatiivsuse ja sahkerdamise pealetungile ühiskonnas. Usun, et suutsime need arengud valitsuses olles ühiskonnas paariks aastaks pidurdada. Et me jäime lõpuks alla neile jõududele, keda see poliitika puudutas või kellele see ei meeldinud on tõsiasi. Loodame peale 2007. aasta valimisi koos Isamaaliiduga seda võitlust jätkata.

Palun andke oma nägemus ühendpartei tulevastest seisukohtadest, mida võimalikku tulevast koalitsiooni luues peate esmatähtsateks.

Oluline on ühtne arusaam väärtustest, millele tuginedes koalitsioon hakkab tööle. Meid ei saa rahuldada ainult kokkulepped riigieelarve raha jaotamise kohta või võimureviiride jaotamine valitsuses, kes mis ministeeriumi valitsemisalas võib jagada ja valitseda.
Kui me tahame, et Eesti riik ja rahvas jääks kestma siis tuleb järgmise nelja aasta jooksul langetada üsna mitmeid põhimõttelisi tulevikkusuunatud otsuseid. Suurimateks prioriteetideks peavad jääma – sündivus ja pered, haridus ja innovatsioon, kodanikuühiskond – see tähendab inimeste ühiskondlikus elus ja otsustamisprotsessides osalemise tõstmine, ning töökohtade olemasolu. See kõik vajab vaba, uuendusmeelset, haritud ja arengut soosivat keskkonda.


Saades läbi meedia infot kahe ühineva erakonna probleemidest, siis huvitab mind, kui Eesti Vabariigi ja siiamaani parempoolseid erakondi toetavat kodanikku: Millest Teie arvates selline "poriloopimine" alguse sai ja kas seda poleks olnud võimalik ära hoida?

Ükski suur ühinemisprotsess pole kerge aga kui me tahame avatud rahvaerakonnana minna edasi siis tuleb asjad rääkida selgeks. Erakonnaliikmetel ja avalikkusel on õigus teada, mida ja kuidas tehakse. On loomulikult kahetsusväärne, et arutelud läksid emotsionaalseteks ja isiklikeks. “Poriloopimine” erakonnale kasu ei too. Nüüd on see loodetavalt lõppenud ja saame üheskoos minna edasi tugevamalt kui me ühinevate pooltena sellesse arutellu sisenesime.

Mida ütlete neile 125 000 inimesele, kes valis Res Publica, aga sai Isamaaliidu?

See ei ole nii. Ühinemine sai teoks ainult tänu sellele, et see toimus võrdsetel aluselt. Ühinenud erakond ei ole mitte Res Publica või Isamaaliit, vaid Isamaa ja Res Publica Liit. Ilmselt valdav osa isamaaliitlasi ei oleks tulnud kunagi Res Publicasse, ega respublikaane läinud Isamaaliitu. Nüüd on ühenderakond, ja loodame koos võita nii senist Isamaalidu kui Res Publica valijate toetuse.

Nüüd, mil kired on vaibunud ning peaministrikandidaat selgunud võite ehk öelda, kas mõlemad pooled on nüüd rahul ja kummalgi poolel ei teki tulevikus tahtmist nö revanši saamiseks?

Ühiskond ootab meilt tegusid, aga mitte nääklemist. Nüüd on vaja liita jõud Eesti ja erakonna ees seisvate probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Meie tegevusele annavad hinnangu meie valijad ja liikmed.

Äsja lõppes üks suuremat sorti poriloopimine. Kas nüüd on selge, kes ja mida valetas?

Oleme võimalusele liikuda konstruktiivselt edasi ja saada asjad normaalsesse rööpasse väga lähedal. Seega ma ei taha seda teemat enam käsitleda. Tunnen, et olen aga selles liitumisprotsessis seisnud Res Publica ja tema liikmete enamuse huvide eest ja olen seda teinud õiglaselt. See ei pruugi meeldida, kuid minu amet kohustab mind selleks.

Kas pidite lõppenud peaministrikandidaadi valikuni jõudmisel millestki olulisest loobuma ja kui, siis millest?

Minu eelistus ühenderakonna peaministrikandidaadina oli Jaak Aaviksoo. Tegime selles osas kompromissi ühinemise nimel.

Miks on konservatiivsus Teile, noorele mehele, nii armas? Miks ei võiks Teie arvates maailm pigem liberaalne olla? Kas Teile ei tundu kunagi, et ehk on inimkonna lootus moraalses progressis, mitte traditsioonide külge klammerdumises? Ootan seda vastust siiralt ja huviga.

Konservatiivsus ei tähenda kramplikku klammerdumist eilse külge, vastupidi väärtusi, traditsioone ja aateid arvestavalt pilgu seadmist tulevikku. Kui pole väärtusi, traditsioone ja aateid ei ole ka moraalset pidepunkti millele ühiskonna areng saaks tugineda.

Mille poolest on ResPublica-Isamaaliidu Ühendpartei parem näiteks Reformierakonnast?

Tegemist on erinevate erakondadega, mis esindavad erinevat maailmavaadet, väärtusi ja tegutsemise stiili Eesti poliitikas. Isamaa ja Res Publica liit on klassikaline konservatiivne erakond, Reformierakond esindab Eesti poliitikas liberaalset maailmavaadet.

Kas vastab tõele, et lasite oma ühe esimestest kampaaniameistritest lahti? Oli vist mingi noor naisterahvas.

Kui te peate silmas, et 2002. aasta kohalike valimiste järel otsustas Rapla piirkonna juhatus vahetada meie tollast piirkonna sekretäri, siis on see tõsi.

Kas olete oma poliitikuks olemise aja jooksul kunagi valetanud? Jah või ei.

Olen pidanud rääkima vähem kui tean, kuid valetamist poliitikas ma ei salli.

Miks te mustate oma partnereid, kellega kavatsete liituda? Kas see toimub teie enda, või kellegi teise erakonna initsiatiivil? Kuidas te kavatsete edaspidi koos Isamaaliidu juhtpoliitikutega koos töötada, kui püüate praegu oma peaaegu olematu reitinguga nende abil oma võimuambitsioone rahuldada?

Poliitikas tuleb ütlemist ikka ette. Poliitikas ei saa aga võtta asju isiklikult. Mart Laari väga teravad mitte tõesed isiklikud rünnakud minu suhtes reedel olen talle andestanud. Ja loodetavalt ka Mart minu vastusõnavõtud. Täna hommikul töötasime juba üsna konstruktiivselt koos.

Mind süüdistada isiklikes ambitsioonides on naeruväärne. Ütlesin juba kevadel, et minul peaministrikandidaadi ambitsioone pole, erakonna kaasesimehe
volitused on antud mulle kuni järgmise aasta mais toimuva erakonna suurkoguni.


Millest rääkisite nii pikalt ja emotsionaalselt esmaspäeva hommikul Palace'is Siim Kallasega. Kas Reform on teinud teile pakkumise? Missuguseid õpetussõnu Siim Kallas teile Isamaaliiduga võitlemiseks jagas? Ja miks pidite sealt kohtumiselt lahkuma nagu spioonifilmis, eraldi, areldi ringi piiludes? Kas Te häbenete selliseid salakohtumisi Reformi tegelike ideoloogidega?

Kohtun tihedalt paljude tipppoliitikute ja otsustajate. See ongi erakonna esimehe ja ka kaasesimehe töö mitte kapselduda ja olla isolatsioonis vaid hoida kontakte võimalikult paljude erinevate erakondade ja poliitikutega sh Siim Kallasega. See annab vajaliku tunnetuse, mis ühiskonnas toimub.

Kas tunnistate, et eelkõige teie rahandusministriks oldud ajal tehtud otsused või siis otsustamatus, lõid olukorra kus Eesti on sunnitud maksma suhkrutrahve? Kui mitte siis miks rahandusministeerium, ei koostanud suhkrutrahvide vältimiseks maksuseaduse muutmise eelnõud?

Olen sellele küsimusele korduvalt vastanud ja minu seisukoht on ikka sama. Üleliigsete põllumajandussaaduste sh suhkru laovarude tekkimise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kuulub põllumajandussaaduste ja -toodete turukorraldus Põllumajandusministeeriumi pädevusse. Asusin 2003. aasta oktoobris ministriks ja Rahandusministeerium pakkus oma lahenduse 2003. aasta detsembris, see ei leidnud aga toetust. Tollide ja aktsiisidega ei olnud 2003. aastal enam midagi peale hakata.

Miks Res Publica kaotas äkki usu endasse?

Res Publica ei ole kaotanud usku iseendasse. Aga näeme, et ühiskonna ees seisvate väljakutsetele vastamiseks ja parem-konservatiivse valija huvide senisest paremaks esindamiseks on mõistlik jõude koondada.

Mis võib saada takistuseks paremerakondade koalitsioonile 2007. aasta valimiste järel?

Kõige suurem oht on Reformierakonna võimalik konjuktuurne käitumine peale valimisi. Samuti liialt suureks paisuda võivad pinged ja vastuolud valimiskampaania käigus.

Mis te arvate tasulisest õppest? Mina arvan, et kõrgharidus peaks olema tasuta, et vanemad ei peaks vaeva nägema laste koolitamise peale. Kui parempoolsed pooldavad ise maksmist, siis järgmistel valimistel panen punkti Edgar Savisaarele.

Ka täna ei ole kõrgharidus tasuta. Me kõik koos maksame selle kinni. Olukord on lihtsalt selline, et 50% õppureid maksab täielikult nii õppe kui õppimisega seotud kaudsed kulud ise, teisel osal, kaetakse õppimise seotud kulud solidaarselt riigieelarve kaudu. Säilima peab võimalus omandada kõrgharidus riigi kulul.

Ühenderakonna eestseisus kiitis pühapäeval heaks erakonna juhtimispõhimõtted, mis annavad Mart Laarile suurema võimu, kui ühinemislepingus kirjas. Kui palju arvestati selle juures Jaak Aaviksoo päev varem tehtud pöördumises sisalduvate nõudmisi? Tooge mõni näide.

Pühapäevane otsus oli kompromiss, et ühinemisega saaks minna edasi. Jaak Aaviksoo on meie erakonna üheks sümboliks ja liidriks.

Kas Teie arvates on võimalik koalitsioon Reformierakonna ja Teie partei vahel, kui reformikate eeltingimus on tulumaksu alandamine?

Koalitsiooni võimalusi Reformierakonnaga ei saa kindlasti välistada. Tulumaksumäära alandamine 20% protsendist allapoole ei ole hetkel Eesti arengu võtmeküsimus.

Kas te tunnete Jaak Aaviksoo ees ka mõningaid süümepiinu, et te ta nii ebaõnnestunult tipp-poliitikasse tõite?

Jaak Aaviksoo on meie valimisnimekirja teine number ja üks erakonna liidritest. Olen langetanud kõik erakonna strateegilisi arenguid viimastel nädalatel puudutavad otsused koos Jaak Aaviksooga.

Mida on Res Publica teinud selleks, et alkoholi tarbimist Eestis vähendada?

Marko Pomerantsi juhtimisel sotsiaalministrina töötati välja terviklikud alkoholipoliitika meetmed, samuti astuti samme võitluses salaviina ja narkootikumidega.

Kas Te ise teate neid põhjusi, miks Res Publica on muutunud kõige populaarsemast erakonnast praeguseks peaaegu nišierakonnaks?

Oleme teinud peale valitsusest välja kukkumist põhjaliku analüüsi toimunust ja näeme neid küsimusi, kus tegime valitsuses olles vigu. Kindlasti jääb Res Publica valitsuse aega ka palju positiivset ja see on jäänud kahjuks teenimatult tähelepanuta. See, et jäime lõpuks alla neile jõududele, kes tundsid ennast ohustatuna meie poliitikast on tõsiasi.

Tänud, et leidsite aega Postimees Online'i lugejate küsimustele vastamiseks!

Tänan kõiki küsijaid. Soovin edu!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 2.68  

  Varem samal teemal:

Res Publica lihtliikmed tõrjuvad Veskimäge (70)
17.10.2006 00:01
Elizabeth II: Eesti rahva loovus, dünaamilisus ja optimism on nähtav kõikjal Video
PM Online’i lugejad jälgivad kuninganna visiiti meedia vahendusel Video
Suurbritannia kuninganna andis president Ilvesele teenetemärgi
Kuninganna Elizabeth II jõudis Eestisse
PRIA juht lahkub ametist
Majandus
Vene saatkond: Eesti meedia on Gruusia osas ebaobjektiivne
Eesti uudised
Tartu Annelinnas oli elektrita umbes 5000 majapidamist
Tartu Postimees
Julgestuspolitsei hoiatab õhtuste ummikute eest Tallinnas
Tallinn
IMF: proportsionaalse maksusüsteemi kasulikkusega on liialdatud
Kasu
Barutol jääb Kyushu-basho eelsel jõuproovil osalemata
Sport
Kuninganna Elizabeth II jõudis Eestisse 
Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip on äsja Eestisse saabunud.


Täiendatud kell 13.11
Täna kella 12.30 paiku saabusid British Airway'si lennukiga Eestisse visiidile Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Kuninganna Elizabeth II lahkus Eestist

FOTOD: Fotod: riiklik õhtusöök kuninganna Elizabeth II auks Galerii

Elizabeth II: Eesti rahva loovus, dünaamilisus ja optimism on nähtav kõikjal Video

PM Online’i lugejad jälgivad kuninganna visiiti meedia vahendusel Video

Vaata lisaks samal teemal
Putin kadestab vägistamises süüdistatavat Iisraeli presidenti 
Venemaa president Vladimir Putin (esiplaanil) koos Iisraeli peaministri Ehud Olmertiga.


Venemaa president Vladimir Putin põhjustas suurt hämmingut Moskvas riigivisiidil viibivas Iisraeli peaministris Ehud Olmertis ja tema kaaskonnas, teatades, et Venemaal kadestavad kõik Iisraeli presidendi Moshe Katsavi võimsust, mis lubab tal vägistada tervelt kümmet naist.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Iisraeli riigipea silmitsi vägistamissüüdistusega

Iisraeli presidenti süüdistatakse vägistamises
Arvamusplats
Mihkel Oviir: Tiigri turjal peab kasu e-riigist jõudma igaüheni
Mihkel Oviir kirjutab, et Eestit võib küll infoühiskonna arendamisel edukaks pidada, kuid tuletab meelde, et IT pole mitte eesmärk, vaid vahend, kuidas riiki inimesele lähemale tuua. Kui riik sellega tegelema ei hakka, kaob tiigri hüppevõime.
Andri Maimets: Kultuurne häma
Kultuuriminister tahab, et rah vusringhäälingut hakkaks juhtima poliitikud, nendib Andri Maimets. Oma argumente toestab minister juttudega nn vana Euroopa avalik- õiguslikest mudelitest. Praegu pakutud ringhäälingunõukogu struk tuur ei vasta aga tegelikult kuidagi näiteks Soome Yleisradio juhtimisstruktuurile.
Anna-Maria Penu: Sisserändaja jääbki võõraks
Anna-Maria Penu kirjutab, et asjatu on loota sisserändajate sulandumist põliselanike sekka, kuna põliselanikud ei lase sisserändajail end kohalike elanikena tunda.
Ansip: võõrtööliste sissetoomine pole lahendus
Aivar Reinap: Võõrad meie pudrukatla ümber
Indrek Kannik saab Ilvese julgeolekunõunikuks  
Indrek Kannik


Esmaspäeval alustab president Toomas Hendrik Ilvese julgeolekunõunikuna tööd senine kaitseministeeriumi nõunik Indrek Kannik.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Toomas Hendrik Ilvese esimene välisvisiit kinnitas sõbrasuhteid

Ilvese õigusnõunikuks saab Aaro Mõttus

Ilves vabastas esimese käskkirjaga Tarmo Männi ametist

President Ilvese avalike suhete nõunikuks saab Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam
Suurbritannia kuninganna andis president Ilvesele teenetemärgi 
I klass ehk rüütli suurrist


Täiendatud kell 13.53!
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II andis täna Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele Briti teenetemärgi - Bathi ordeni rüütli suurristi.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Elizabeth II: Eesti rahva loovus, dünaamilisus ja optimism on nähtav kõikjal Video

Julgestuspolitsei hoiatab õhtuste ummikute eest Tallinnas

Kuninganna Elizabeth II jõudis Eestisse
«Tantsud tähtedega» staar on kohtu all  
Mikk Saar koos oma tantsupartneri Olga Kosminaga


Populaarse teleshow «Tantsud tähtedega» tegelane Mikk Saar osales aastaid tagasi pangapettuses. Kohtuistungi venimise tõttu ootab ta otsust juba üle üheksa aasta, kirjutab Eesti Ekspress. 


> Loe siit | Kommenteeri
Eesti korvpallikoondise uued vastased on Rootsi ja Makedoonia 
Eesti korvpallikoondise toetajad.


Eesti korvpallikoondisele loositi vastased Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiriks – Eestiga samas alagrupis on Rootsi ja Makedoonia.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Loositi korvpalli EM-finaalturniiri alagrupid
Kergejõustiku juhtoina probleem ehk kuidas taltsutada Värnikut 
Odaviske maailmameister Andrus Värnik saeb vabal ajal vajadusel meeleldi puuoksi. Loodetavasti suudab ta nii sisimasse kogunenud pingeid maandada.


Spordikuninganna kergejõustiku tõeline fänn võis möödunud suvel lemmiktegevust nautida nagu gurmee, kes Pariisi nooblis restoranis kahe tuhande euro eest hõrke toite mekkides lõpuks vaimustunult näpud puhtaks lakub.


> Loe siit | Kommenteeri
Isamaa poliitikud pressisid 1990. aastate algul firmadelt raha välja 
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaart Mart Laar oli 1990. aastate esimesel poolel Rahvusliku Koonderakonna Isamaa esimees.


Riigiarhiivis olevad rahvusliku Koonderakonna Isamaa raamatupidamise dokumendid aastatest 1991 kuni 1995 paljastavad, kuidas Mart Laari juhitud erakond 1990. aastate esimesel poolel riigiettevõtetelt ja erafirmadelt toetusrahasid küsis ja neid aruandluses varjas.


> Loe siit | Kommenteeri
Lahkus kirjanik Jüri Ehlvest 
Jüri Ehlvest


Eelmisel nädalal suri USAs 39 aasta vanuselt infarkti kirjanik Jüri Ehlvest. Vabakutselise kirjanikuna peamiselt Tartus tegutsenud Ehlvest oli üks isikupärasemaid eesti prosaiste.


> Loe siit | Kommenteeri
Liikluskorraldus ja parkimine Briti kuninganna visiidi ajal 


Ülevaade liikluskorraldusest ja parkimisest Tallinnas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II visiidi ajal.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Julgestuspolitsei hoiatab õhtuste ummikute eest Tallinnas

Kuninganna Elizabeth II jõudis Eestisse
Perekond kahtleb tuntud advokaadi surma põhjustes 


Traagiline põleng läinud nädala laupäeva varahommikul ühes Tallinna kesklinna korteris võttis elu kuue lapse isalt, paljudes skandaalsetes kohtuprotsessides kaitsjana esinenud Jüri Eenmaalt. Sõbrad ja omaksed ei taha uskuda õnnetusjuhtumisse.


> Loe siit | Kommenteeri
Kuninganna Elizabeth II kingitus tehti Eestis 
Miinijahtija Sandown, tulevane admiral Cowan Portsmouthi sadamas remonti ootamas.


Briti kuninganna Elizabeth II kingitus Eestile - Eesti Mereväe uue miinijahtija Admiral Cowan vapp - on välja mõeldud ja toodetud Eestis.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Julgestuspolitsei hoiatab õhtuste ummikute eest Tallinnas

Kuninganna Elizabeth II jõudis Eestisse
Eesti presidendi ametlik allkiri on ainult Toomas 
President Ilvese sissekanne külalisteraamatusse.


Presidendina esimesel välisvisiidil kirjutas Toomas Hendrik Ilves Läti presidendi külalisraamatusse allkirjaks vaid Toomas, pälvides sellega väikese imestuse.


> Loe siit | Kommenteeri
 
Fotogalerii
15:30 04.12
Üleujutus Korva luhal
kõik galeriid
Meelelahutus

Lionel Richie peab end pornostaariks

«Shrekist» tehakse muusikal

Chiraci veiniülejääk müüakse täna oksjonil maha

Uri Geller otsib mantlipärijat

Viasat toob Eesti vaatajateni uue spordikanali

Lamborghini Murcielago nimetati kõige suuremaks kütuseröövliks

Ang Leest saab olümpiamängude konsultant

IBM muutis Pioneeri navigeerimise süsteemi hääljuhitavaks

Marlboro Man on mõjukaim väljamõeldud tegelane

Kuninganna rõivas räägib diplomaatiast

Sharon Stone külmetas Punasel väljakul

Avaldati maailma lõpu kuupäev

Maimikul ja Kilmil valmis uus dokumentaalfilm «Müümise kunst»

Rooma keiser Juhan Parts

Sarjade tunnusmeloodiad hääbuvad olematusesse

HIP! Vanilla Ninja loobus plaadifirmast EMI

HIP! Legend John Peelile pühendatud Mutant Disco

HIP! Shelton Sanil valmis esikalbum

Amalfi – Itaalia kaunis sidrunirannik

Õhtune elamus erootikamuuseumis
 
Postimees
Arvamus
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
18:47 Lootused leida Kuul jääd on ära sulanud

18:00 Ford näeb USAs väikeautode populaarsuse kasvu

17:57 Logitech omandas muusikasüsteemide tootja Slim Devices'i
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed