Juba aasta tagasi alustas vee hinna vastu ristikäiku Juuru korteriühistu Hakipesa juhatuse esimees Vello Õunpuu. Ta süüdistab vee-ettevõtjat Tiina Tiitsot klientide vahel vahetegemises, ebaseaduslikus vee hinna tõstmises käibemaksu lisamise teel ja ebakorrektsete lepingute koostamises, millele Õunpuu alla ei kirjutanud.

Juuru vallavolikogu 1998. aasta otsuse järgi maksab veekuupmeeter valla ühisveevärgi tarbijatele koos kanalisatsiooniga 35,4 krooni, tariifi võib juriidilisest isikust tarbijatele kahekordistada. Mullu hakkas vee-ettevõtja klientidelt küsima lisaks ka käibemaksu, mis tõstis vee hinna koguni 39,2 kroonile.

Seni oli tarbijakaitseameti andmetel kõrgeim teadaolev veehind Otepää vallas – 30,7 krooni kuupmeeter. Tallinnas on see aga ka pärast tõstmist vaid 18,23 krooni kuupmeetrist.

Vesi hõbetorudes

Samas vallas asuva Mahtra legendaarsete talupoegade moel ülekohtu vastu mässu tõstnud Õunpuu ei maksa vee eest juba teist aastat, väites, et hind on laest võetud. «Juurus räägitakse, selle hinna eest peaks vesi hõbetorudes jooksma,» märkis ta.

Õunpuu kavatseb abi otsida tarbijakaitsest, põhjendades, et seadusejärgselt peab teenuse, nii ka vee hinna pealt saadav kasum olema mõistlik.

Vee-ettevõtja Tiitso sõnul on asjad otse vastupidi, vee hind Juurus on praegu liiga madal ja seda peaks ots otsaga kokku tulemiseks veelgi tõstma. Enda väitel hakkas ta tarbijatelt käibemaksu küsima siis, kui selgus, et firma on veemüügi osas kahjumis. Tiitso andmetel jäädi mullu miinusesse 30 000 krooniga, mis tuli katta muu tegevuse arvelt. Tiitso väitel maksis firma käibemaksu varem ise ära.

Vallavanem Tiit Peedu sõnul esitas Tiitso hiljuti volikogule rehkendused, mille järgi peaks vee hind tõusma veel pooleteise krooni võrra. Ka Peedu ei mõista, kuidas vald eelmise võimu ajal kuus aastat tagasi rekordilise veehinna sai.

Tema seletusel polnud aga eelmised vee-ettevõtjad käibemaksukohuslased ja alles Tiido pidi hakkama seda maksma. Vee õiglast hinda hakkab Juuru volikogu otsima tuleval neljapäeval.

Odav vesi toob hääli

Üheksaliikmeline vallavolikogu kinnitas oma liikmele ja sotsiaalkomisjoni esimehele Tiitsole kuuluva erafirma Juuru Sööda Põllumajanduse OÜ vee-ettevõtjaks viie aasta pikkuseks perioodiks kaks aastat tagasi.

Samas on kohalikud hakanud kahtlustama, et valimisliidu XXI Sajandi Juuru ridades volikokku valitud Tiitsol on võimalik väikeses maakohas vee hinnaga mängides valijate hääli püüda.

Mitmed nimetuks jääda soovinud Juuru elanikud mainisid Postimehele, et veearved tulevad paljudele inimestele eri tariifi järgi. Õunpuu kahtlustab Tiitsot samuti mõnede klientide omavolilises teiste arvelt toetamises, kuid nendib samas, et süüdistusi on raske kontrollida. «Need, kes odavalt saavad, selle üle kurtmas ei käi,» ütles Õunpuu.

Tiitso ütles Postimehele, et jutt erinevast veehinnast on vale. «Pole ühtki inimest, kes saaks odavamalt,» tõrjus Tiitso süüdistusi. Ta väitis, et krooniline võlgnik Õunpuu mustab teda. «Aga kes mind kaitseb?» küsis Tiitso.

Õunpuuga samal seisukohal on ka Atla mõisa omanik Raivi Juks. Tema sõnul saavad valla kehvema sissetulekuga elanikud, näiteks mõned mõisa kõrval asuva kortermaja asukad vallalt toetust, mis aitab vee hinna kompenseerida. «Nii ei tahagi Mahtra inimesed esivanemate eeskujul õigust nõuda,» märkis Juks.

Juks soovis ise kaks aastat tagasi end ja lähemaid naabreid veega varustada, kuid vald talle seda õigust ei andnud.

«Nüüd on kujunenud anekdootlik olukord, kus ma pean oma kaevust kulla hinnaga vett ostma,» sõnas ta. «Pumbamaja on minu oma. Valla oma on vaid 12 000-kroonine pump ja tegelikult võiksin ma selle sealt üldse välja tõsta.»

Kitsendusteta leping

Juksile ei teinud mõisa ostuleping mingeid kitsendusi ja seal pole sõnagi selle kohta, et ta peaks võimaldama kellelgi teisel oma maal vett müüa.

Tema on samuti keeldunud tänavu korduvalt Tiitso saadetud arveid maksmast ning seetõttu keeras viimane hiljuti Juksile kuuluva keraamikatööstuse ja mõisa veekraanid kinni.

Juks lubab Tiitso kohtusse kaevata ja lasta tal kinni maksta seiskunud tootmisest tuleva kahju. Juksi hinnangul ei tohiks Tiitso volikogu kehtestatud veehinnale käibemaksu lisada. «Kui käibemaks peaks lisanduma, oleks seda määruses nimetatud,» lausus ta.

Lisaks omavolilisele hinnatõstmisele süüdistab Juks Tiitsot selles, et too pole klientidega lepinguid sõlminud, et pumbajaamal puudub nõuetekohane veemõõtja ning et jaam on antisanitaarses olukorras – nõuetekohaselt tsoneerimata ja uksed igale tulijale lahti. Samuti voolab kõrvalasuvast kanalisatsioonita kortermajast haisev reovesi otse mõisapargi serva kraavi.

Tiitso põhjendas kõrget veehinda sellega, et pumbajaamad ja trassid on vanad ning vajavad rohkem hooldust. Juks ei näe vee-ettevõtja investeeringuid aga kuskil – ka tema maal olevasse pumplasse pole tema väitel kroonigi pandud.

Eesti kalleim vesi

Kõrgeimad hinnad

(hind koos kanalisatsiooniga)

• Juuru vald – 39,2 krooni m3 (kuupmeeter).

• Otepää vald – 30,7 kr m3.

• Harjumaa Aegviidu – 27 kr m3.

• Haapsalu – 25 kr kr m3.

• Valgamaa – 23,5 kr m3.

Allikas: Tarbijakaitseamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5