| Ootame küsimusi presidendivalimiste; Keskerakonna ja Rahvaliidu leppe; Eesti parempoolsuse ja vasakpoolsuse; linnaametniku elu nõudnud politseiskandaali ning teiste aktuaalsete teemade kohta. Postimees Online tuletab meelde, et intervjueeritavat halvustavad ning teemasse mittepuutuvad kommentaarid kustutatakse. Online-intervjuudega püüame anda sõna oma ideede ja mõtete levitamiseks võimalikult erinevatele inimestele ja osapooltele. Kui viimastel nädalatel on sõna saanud Toomas Hendrik Ilvese toetajad, siis Ain Seppik esindab Arnold Rüütli toetajaid. Ootame lugejatelt selgelt sõnastatud küsimusi, mitte solvavaid repliike ja kommentaare. Kodurahu huvides blokeerime ajutiselt ebasündsaid kommentaare postitanud kommentaatorite ligipääsu kommentaarikeskusele. Küsimused palume esitada selle artikli kommentaaridena.
Kas keskerakond on vasak või parempoolne partei? Poliitika on teil nagu väga hüplik ja pigem jätate populistliku partei mulje- 25 000 kroonine keskmine palk, vee hind, pensionäride ühekordsed toetused jms.
Keskerakond on tsentripartei. Meie erakonda kuuluvad inimesed on nii vasaktsentristid kui ka paremtsentristid. Eesti tegelikust arvestades oleme olnud veidi vast vasakpoolsemad kui meie vennasparteid Põhjamaades. Näiteks Soomes ja nüüd ka Rootsis on meie vennasparteid võimul. Mis puutub meie poliitikasse siis selle kohta lugege meie programmi www.keskerakond.ee. Meie poliitiliste eesmärkide mõistmiseks oleks sellest kindlasti kasu.
Kas te ei arva, et keskmine palk 25000 krooni koos astmelise tulumaksuga ei lähe ettevõtjatele vägagi kulukas ja ei sunni paljusi väike- ja keskmisi ettevõtteid oma tegevust lõpetama?
Meie ei sunni eraettevõttjaid palku tõstma ja ei saagi seda teha. Saame me seda teha aga riigieelarvest palka saavate inimeste puhul, mida me tingimata ka teeme. Küll aga sunnib tegelik olukord tööjõuturul ettevõtjaid nii ehk teisiti palka tõstma. Vastasel juhul ei ole meil enam varsti võimalik kasutada kvaliteetset tööjõudu. See on meie arvates objektiivne paratamatus.
Mida te arvate faktist, et Toomas Hendrik Ilvest toetab rohkem eestlasi kui Arnold Rüütlit? Miks soovite Eestile presidendiks inimest, kes ei ole rahva seas kõige populaarsem? Küsitlustest tuleb ilmselgelt välja, et Ilves on Rüütlist populaarsem ja seda kõikides vanusegruppides, üksnes muukeelsete seas on Rüütel populaarsem. Seega - kelle huve te tegelikult esindate, kui pooldate kandidaati, keda Eesti rahvas ei soovi?
Kas see on fakt või meedia massiivse ajupesu tulemus, on meie jaoks veel ebaselge. Kui vaadata meediamonitooringuid, siis valdavalt on meedia viimasel ajal Arnold Rüütlit kajastanud negatiivselt ning T. H Ilvest ainult ülipositiivselt. Minu arvates sellises olukorras on rahva vaba tahte kujundamine äärmiselt küsitav ning need küsitluse tulemused selgelt kahtluse all. Ühtlasi juhin tähelepanu 1992. aasta oli president Meri populaarsus äärmiselt madal, kuid arvestamata rahva tahet valiti ta presidendiks. Minu küsimus, kas Lennart Meri oli halb president?
Kas valides rahva tahte vastu,st valides presidendiks isiku, keda enamus ei poolda, täidab valijamees tegelikku rahva tahte esindamise funktsiooni nagu talle seadus ette näeb?
Minu jaoks on tähtis, et valijamees valiks oma vaba tahte kohaselt presidendi ning see millise valiku valijamees teeb on igal juhul õige valik.
Millised on isiklikult teie hinnangul Arnold Rüütli ja TH Ilvese plussid ja miinused.
Me teeme presidendivalimistel poliitilise valiku - see tähendab hindame ühe või teise isiku võimet täita presidendi ametikohta. Põhiseaduse järgi on meil parlamentaarne vabariik, kus presidendi roll on suhteliselt väike. Arnold Rüütel on olnud hea president ning me teame, et ta saab oma tööülesannetega hakkama. Ta on minu arvates eetiline inimene ning suur riigimees. Minu jaoks isiklikult aga määrava tähtsusega see, et inimene, keda ma valin Eesti presidendiks oleks siin Eestis sündinud ja kasvanud ning seoks ka oma tulevikku ainult Eestiga.
Presidendikandidaat Rüütel mainis raadiodebatis, et tema usaldusprotsent pole kunagi langenud alla 65%. Kui meelde tuletada, siis aegu tagasi oli ühe riigi iga saadikute toetusprotsent valimistel stabiilselt 99,99%. Kas Teie arvates Rüütel ei meenuta oma valimiskampaanias neid protsente vaid loomupärase tagasihoidlikkuse või inimliku unustamise tõttu?
Üldiselt jätan ma pahatahtlikud küsimused vastamata, kuid tõepoolest oli aeg, kus valimisprotsent oli äärmiselt kõrge ja õige on ka see, et kõik vähemalt vanemapõlvkonna inimesed oleme me selles ajas elanud. Kuid ma tahan selgelt märkida, et erinevalt küsijast, ei tunne mina ega minu kaaslased nostalgiat selle aja vastu. Mis puutub nõukogude aega, siis me jah nelasime selles ajas, kuna meil puudusid valikud. Kõigil lihtsalt ei olnud võimalik seda elu eemalt mõnest turvalisemast riigist jälgida.
Kas Arnold Rüütli asemel sobiks Eesti presidendiks paremini Toomas Varek, Enn Eesmaa või Aadu Must? Kui mõni neist sobiks, siis miks ei esitata neid valimiskogus, kui ei sobi, siis miks üritasite seda riigikogus?
Toomas Varek, Enn Eesma või Aadu Must ei sobinud paremparteidele, kuna nende eesmärk oli algusest peale T.H. Ilves presidendiks valida. See on tänaseks täiesti selge, nagu on selge ka see, et erakondade ümarlaual paremparteid ei püüdnudki muud kandidaati otsida. Seega oli ülalnimetatud isikute esitamine meil nii Riigikogus kui ka valimiskogus täiesti mõtetu. Ma kordan veelkord oma varem välja öeldut, et Eestis leidub rohkem inimesi, kui kaks , kes sobiksid Eesti presidendiks. Antud juhul ei sobinud mitte keegi neist paremparteidele ning see on tegelik põhjus, miks me tänases olukorras oleme.
Olite vist teie, kes teledebatis ütles, et Rüütel polegi kõige parem presidendikandidaat. Kes siis oleks?
Loomulikult on meie jaoks parimad meie erakonna poolt esitatud kandidaadid, kuid täna on parim kandidaat Arnolt Rüütel.
Olete öelnud, et Edgar Savisaar saab kindlasti Eesti presidendiks, kui ta seda vaid ise soovib. Tekib küsimus, et kuidas see teie hinnangul võimalikuks osutub? Eesti poliitikud on väga selgelt jagunenud Savisaare toetajateks ja vihasteks vastasteks, ning vastaseid on igasuguse jõudude kombinatsiooni korral ikka rohkem, kui toetajaid. Seega riigikogu ega valimiskogu Savisaart presidendiks ei valiks ning üle jääb tulevane presidendi otsevalimine. Kas usute, et paremerakonnad ei leia Savisaarele sellist vastaskandidaati, kes saab kindlalt (mängides kasvõi Savisaare vastasusele) üle 50 protsendi häältest?
Paremparteid, väljaarvatud Reformierakond, on sisuliselt blokeerinud presidendi otsevalimise Riigikogus. Viimasel ajal on ilmunud ka rida artikleid parempoolsetelt juristidelt, milles presidendi otsevalimine maha laidetakse. Arvan, et Edgar Savisaar saab presidendiks siis, kui rahvas saab ise otse presidenti valida. Tänases olukorras on otsevalimiste vastu ka minu üllatuseks Isamaliit ja Res Publica ja Sotsiaaldemokraadid. Selguse mõttes kordan veelkord - Eesti Keskerakond on kogu aeg toetanud ja toetab jätkuvalt presidendi valimist otse rahva poolt.
Soovin Edgar Savisaarele siiralt pikka iga ja jaksu, aga iga jätkusuutlik erakond peab suutma vaadata ka silmapiiri taha. Nimetage palub viis Keskerakonna poliitikut, kes teie hinnangul oleksid sobilikud asuma Keskerakonna juhi kohale pärast Edgar Savisaart? Kas teie ise oleksite sobilik keskpartei juhi kohale ja kas olete seda võimalust kaalunud?
Õnneks erinevalt paljudest teistest erakondadest ei ole Keskerakonnal liidri probleemi, seetõttu viie inimese nimetamine ei ole vajalik ning oleks ka ebaõiglane, kuna juhivõimetega inimesi on erakonnas kaugelt rohkem kui viis. Enda kandidatuuri erakonna juhi kohale ei ole ma kaalunud ning mul puudub igasugune soov sellele ametikohale kandideerida. Tõsiselt võetav erakond on tugev ainult siis, kui erakonna erinevatel tasanditel töötavad erinevad isiksused, kes jagavad samu väärtusi ja eesmärke.
|
