Trubaduurid, kes ei valluta naiste südameid 18.09.2006 00:01 Merit Kask
Trubaduuride tüüpi muusikud on eestlaste poolt üsna
armastet tegelased. Võtke kas või Jääääre mehed, Johansonid, Urbid – oh, naiste
südamed, vaadake ette, et te vallutatud ei saa. Mul on hea meel, et «Toatuur»
pole sellesse kuvandisse kinni jäänud. |
| |
|
 |
Erkki Hüva Foto: Margus Ansu |
 |
|
Ehkki esinejaid on siin väga mitmesuguseid ning kuulda saab erinevad lähenemisi, on plaadil väga selge oma nägu. Siin on olemas ühtepidi kõik see, mida selliselt tüüpiliselt trubaduuride pimedate õhtute muusikalt oodatakse – mõtlik tempo, melanhoolsed meloodiad, unistavad sõnad. Ent selle kõrval jäävad kõlama ka teistsugused toonid – helide ja häältega leiutamine ja katsetamisrõõm, oskus mitte suuri sõnu teha ja ennast mitte ülearu tõsiselt võtta. Toatuuri helide maailm on selline, mida saaks suurema vaevata ka kuskil pargipingil taaselustada. Ja sealtsamast pargipingilt või kodustelt olengutel see muusika ju pärit ongi. Maailmast, mis on väike ja rahulik, ent kus ei puudu parajad vigurid. Uus
plaat Trubaduuride kogumik «Toatuur» Esinejaid: Allan Vainola, Barbariz, Kago, Rein Fuks, Orelipoiss, Pastacas, Taavi Tulev, Erki Hyva. Õunaviks, 2006 |