Sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi pingutused eestlaste päästmiseks viinakatkust hakkavad vilja kandma. Kui soovitud seadusemuudatus läbi läheb, keelatakse järgmisest aastast kogu Eestis öine alkoholimüük. Öise alkoholimüügi keelu on oma territooriumil kehtestanud juba umbes 50 omavalitsust, nende hulgas suuremad linnad. See tähendab, et väga märkimisväärne osa elanikkonnast elab juba paikades, kus öötunnil tekkinud viinaisu niisama lihtsalt rahuldada ei saa.Kui keeld juba nii mitmes omavalitsuses kehtib, oleks tõepoolest mõistlik see kogu riigile laiendada. Praegu jätab riigi võitlus alkoholismiga väga silmakirjaliku mulje – omavalitsused pingutavad, et tänavad öistest purjutajatest vabad hoida, kuid üleriiklikul tasandil on öine kangete jookide müük endiselt reguleerimata. Lisaks ei diskrimineeri öine müügikeeld kedagi peale müüjate; keegi, kes alkoholi mõistlikult tarbib, ei tohiks end puudutatuna tunda – vajalik veinipudel või õllekast tuleb lihtsalt aegsasti muretseda. Öösel alkoholi juua ei keela ju keegi. Küll aga jäävad ostmata kõik need «veel ühed» pudelid, mis nii mõnigi kord saatuslikuks on saanud. Ei tasu eriti kaasa tunda ka taksojuhtidele, kes viinaringidel kogutud rahast ilma jäävad – ilmselt leiavad nad endale teise sissetuleku. Samamoodi on praegu müügikeelu piiridest väljas asuvate bensiinijaamadega, kelle põhisissetulek ei peaks sugugi alkoholist tulema. Seda, et müügipiirangud pole paljalt populism, on näidanud Soome kogemus. Pärast seda kui sealmail rahvuslikku viinakatku endale tunnistati ja selle ühiskondlik hind – haigused, kaotatud elud ja töötunnid – välja arvutati, aitasid kehtestatud karmid piirangud joomise kontrolli alla saada. Nii et viimaste uuringute kohaselt on noorema põlvkonna ehk Eesti mõistes keskkooliealiste suhe alkoholiga märgatavalt mõistlikum nende vanemate omast. Muidugi, lisaks piirangutele kasutati ka kõikvõimalikke teisi meetmeid teavitustööst ennetamiseni ning põhjalike uuringuteni. Seda kõike tuleb teha ka Eestis. Kritiseerijail tasub meeles pidada, et riik ei võitle veini degusteerimise või šampanjaklaaside kõlinaga pidulikul üritusel. Võideldakse hoopis purjutajatega, alaealiste akoholilembusega, alkoholi liigtarbimise tõttu tekkinud haigustega, alkoholi tõttu lõhki läinud perekondadega. Nende kaotatud eludega, mille eest me kõik oma maksurahaga tasuma peame. |