Virumaa tervisekaitsetalituse juhtivinspektori Svetlana Lissitsina sõnul registreeriti esimesed haigusjuhud Ida-Virumaal tänavu juunis. Kuu lõpuks oli entsefaliiti nakatunud 9 ja borrelioosi 17 inimest. Seejuures sai üks 12-aastane poiss puugilt korraga mõlemad tõved.

Nakatunute arv kasvab tõenäoliselt veelgi, sest eelmiste aastate statistika näitab, et suurem osa haigusjuhte langeb suve lõppu.

Eestis puugihammustuse tõttu tänavu haigestunud inimestest moodustavad idavirulased ligikaudu viiendiku. Lissitsina sõnul on Ida-Virumaa puukide levitatavate haiguste koha pealt «epidemioloogiliselt ebasoodne piirkond», kuna seal on väga palju metsa.

Kuigi päris puugivabu piirkondi on terves Eestis keeruline leida, on Ida-Virumaa koos Eesti lääneranniku aladega siiski kõige suuremaid ohupiirkondi.

Iisaku perearsti Igor Krafti sõnul on puugihammustusi tänavu päris palju, kuid tänu inimeste teadlikkuse kasvule on vähemalt tema patsientidest nakatunud vaid üksikud.

Eri hinnangutel on viirusekandjateks 7-30 protsenti puukidest. Borrelioosi korral kestab haiguse peiteaeg 12-50 päeva, entsefaliidil 30 päeva. Kui kaitseks entsefaliidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida, siis borrelioosi vastu sellist rohtu ei ole – haigust saab ravida antibiootikumidega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.71