Kindral William C. Westmoreland ühel pressikonverentsil aastal 1967 Foto: AP

Vietnami sõda on seni olnud ameeriklaste pikim sõjaline konflikt.

Kindrali poja James Ripley Westmorelandi sõnul oli tema isa lahkumine siit ilmast loomulik.

Ekskindral suri piiskop Gadsdeni vanadekodus, kus ta oli koos oma naisega elanud mitmeid aastaid. 

Westmoreland, kes II maailmasõja ajal tegi Euroopas kiiret karjääri ja kellest sai hiljem West Ponti sõjaväeakadeemia juhataja, väitis, et Ühendriigid ei jäänud Kagu-Aasia konfliktis kaotajaks.

«Palju täpsem on öelda, et meie riik ei täitnud oma kohustusi Lõuna-Vietnamis,» ütles ta. «Lõuna-Vietnami tõttu hoidis USA 10 aastat piirjoont ja takistas doominoklotse ümber kukkumast.»

Ameerika toetus sõjale kukkus väga madalale enne Westmorelandi ametiaja lõppu, kui vaenlase väed ründasid aastal 1968 mitmeid keskusi ja linnu Lõuna-Vietnamis.

Kuigi Ühendriikide väed tõrjusid rünnakud eemale, šokeeris Ameerika avalikkust see, et vaenlane suutis ligi pääseda USA saatkonnale Saigoni, kuigi vaid mõneks tunniks.

Pärast seda piiras president Lyndon Johnson vägede suurendamist ja kutsus kindrali Washingtoni.

Westmoreland võis hiljem öelda, et ta ei tea, kuidas ajalugu temaga ümber käib.

«Vähesed inimesed on lahinguväljal juhtinud vägesid nii kaua kui mina,» märkis ta. «Mind saadeti sinna ja unustati. Kuid mina olin seal seitse päeva nädalas, töötades 14 kuni 16 tundi päevas.»

«Mul pole vabandusi, ma ei kahetse. Ma andsin endast parima,» lisas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5