Postimees TEADE Postimees võtab tööle postimees.ee PEATOIMETAJA < 19.juuli 2005 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam ja kuulutused Töötajad Abiinfo Saada vihje
Kuva ainult paberlehe uudised
Gallup
Kas Antropovile määratud karistus karistus oli õiglane? (1043)
Jah
 36.63%
Ei
 63.37%
Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Eilne loetavuse TOP \"\"
Teadlased paljastasid jooksmise saladuse (28)
Coca-Cola ähvardab fotograafi kohtuga (19)
Laanet jättis Antropovi ametisse (171)
Endisel turujuhil Kebinal lasub kahtlus naise tapmises (36)
Mürgine putukas tekitab hirmutava paistetuse (27)

 >>
Kuu TOP50

Viited
Eesti mõisate andmebaas
Saaga: perekonnaloo digiteeritud allikad
Soovita meile viidet!
Blogid
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Idiootsuse Revo- lutsioon
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?

 
 Lisad > Teadus 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Eestis on selline pilt tavaline – Pavel Loskutov rühib kõige ees, rivaalid üritavad tempot hoida.
Foto: Toomas Huik
Teadlased paljastasid jooksmise saladuse (28)
18.07.2005 18:02
PM Online


Kommenteeri
| Loe kommentaare

Teadlased avastasid, et enamik jooksmisel kasutatavast energiast ei kulu sugugi mitte jäsemete liigutamisele ning lõid lihtsa valemi, mille abil saab valida enese pikkusele ja kaalule vastava ideaalse jooksudistantsi, kirjutab Nature.

Pole mingi saladus, et pikamaajooksjad on sprinteritest saledamad, ent seni ei ole sporditeadlased põhjalikult uurinud, kuidas ja miks on inimese kehakaal talle sobiva jooksudistantsiga seotud.

Nüüd teatasid Peter Weyand Rice'i ülikoolist ja USA spordispetsialist Adam Davis, et tegid selle kindlaks.

Weyand ja Davis selgitasid, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei kulu enamus jooksja energiast jäsemete liigutamisele.

«See on oluline ja mõnevõrra vaidlusalune küsimus,» kinnitas Weyand.

Ta lisas, et inimkehal on ühtlase jooksutempo ja tasase maastiku puhul omad «mehhaanilised nõksud,» mille abil jäsemete liigutamiseks vajalikku energiat samm sammu järel korduvkasutatakse.

See tähendab, et enamiku jäsemete liigutamise tööst teevad ära kõõlused, mis lubavad vajaliku kiiruse saavutanud sportlasel energiasäästlikult joosta.

Sel viisil säilitatakse umbes 90 protsenti jäsemetesse suunatud energiast, kinnitas Weyand.

Teadlase sõnul kulub suurem osa jooksmisele kulutatavast energiast hoopis keha maast lahti tõukamisele ja keharaskuse tasakaalustamisele.

«Gravitatsioonist hoidumiseks ei ole mingisuguseid nõkse,» sõnas ta.

Mida kiiremini inimene jookseb, seda rohkem jõudu ja seega ka energiat kulutab ta enese maast lahti rebimiseks ning tippkiirusel põrutavad sportlased vastu maapinda oma kehakaalust umbes 2,5 korda suurema jõuga, selgitas Weyand.

Uurijate kinnitusel selgitab jooksmise ajal kulutatava energia jaotumise eripära, miks kiirendamiseks palju «toorest jõudu» vajavad sprinterid on reeglina jõulised ja suurte lihastega ning pikalt ühtlast tempot säilitavad pikamaajooksjad omakorda lühikesed ja kõhnad.

Weyand ja Davis lõid ka üsna lihtsa valemi (vajalik on kehamassi indeks ehk BMI), mille abil saab jooksualadest huvituv inimene oma pikkuse ja kaalu põhjal välja selgitada enesele ideaalse jooksudistantsi.

Uuringul on oma mõju ka vaidlustele paljude suurte loomade ja sealhulgas ka dinosauruste jooksuvõime küsimuses.

Varem arvasid teadlased, et lisakilod on igal juhul jooksmisel takistuseks.

2002. aastal tekitas palju meediakära teadlaste väide, et 6000 kilogrammi kaalunud Tyrannosaurus rex ei suutnud oma suure kaalu tõttu ilmselt üldse joosta ja talle valmistas raskusi isegi kõndimine.

Weyandi sõnul tuleb suurte loomade jooksuvõimega seotu nüüd ilmselt ümber hinnata, sest suure lihasmassita on suure jooksukiiruse saavutamine praktiliselt võimatu.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 4.42
Hinda


  Varem samal teemal:

Paša võttis jooksumaratonil taas oma
09.05.2005 00:01
Kõige rohkem kommenteeritud artiklid teemast Teadus
Ameerika teadlased valmistasid maailma tumedaima materjali (7)
 
PostimeesInfopluss

Postimees Online
19:01
19.07
Maitsesignaali edastavad keemilised sõnumiviijad (9)
18:51
19.07
Suitsetamisest loobumine päästab hambad (30)
18:40
19.07
Eestis on demokraatia tasemega rahul alla poole inimestest (38)
18:29
19.07
Vaikse ookeani paradiisisaared tühjenevad elanikest (9)
18:17
19.07
Vene asevälisminister: Eesti ja Läti peavad alustama uusi piirikõnelusi (26)
18:07
19.07
Sõrmeküüne sisse mahub suur hulk infot (11)
17:50
19.07
Schumacher ja Ferrari otsivad kadunud kiirust (10)
17:33
19.07
Puugid on asunud pealetungile (15)
17:23
19.07
Iraagi sõjas hukkub 34 tsiviilelanikku päevas (11)
17:06
19.07
WADA tahab võitlust dopinguga efektiivsemaks muuta (3)
16:56
19.07
J.K. Rowling plaanib pärast Potteri-sarja romaani kirjutada (15)
16:34
19.07
Hiired õpetavad kaaslasi linnupoegi tapma (13)
16:08
19.07
Tartu tahab gümnaasiumidesse kutseõpet (26)
15:42
19.07
Tšetšeenias hukkus plahvatuses 13 inimest (12)
15:36
19.07
Terrorismikartuses jääb Millwalli ja Iraani vaheline jalgpallimatš ära (1)
15:20
19.07
Moskva metroo saab turvakaamerad (4)
14:56
19.07
Rekordpäeval oli maapinna temperatuur üle 50 kraadi (8)
14:38
19.07
Ühispank pakub võimalust naftahinna tõusuga teenida (9)
14:33
19.07
Antropov maksis vanemate sõidutamise eest 3600 krooni (36)
14:21
19.07
Tartu premeerib Liimaskit ja Leibakut 25.000 krooniga (13)
14:17
19.07
Reitinguagentuur kiidab Balti pankade laenukasvu (5)
13:34
19.07
Al-Qaeda rühmitus esitas Euroopa riikidele ultimaatumi (149)
13:28
19.07
Internetist saab osta Trabanti heitgaase (12)
13:07
19.07
Michelin hüvitab läbikukkunud F1-etapi (3)
13:01
19.07
Suri USA väejuht Vietnami sõjas (30)
>> Vanemad uudised
Ava uudistetasku  
   Fotoreportaažid
00:01
16.07
Fotod: 28. nädal pildis (12)
12:35
11.07
Pildialbum tänavusest Õllesummerist (18)
00:01
09.07
Fotod: 27. nädal pildis (5)
14:13
03.07
Pildialbum hansapäevadest Tartus (1)
>> Vanemad fotod

 

   
   
©2002-2012 Postimees Kõik artiklid (paberleht) RSS-feed kood Codewiser, disain OKIA