|
Samuti väheneksid ka ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused,
teatas sotsiaalministeerium.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul mõjutavad eri haigused kompleksselt inimese
ravi tulemust.
«Inimene sageli unustab tarvitatud ravimite nimed. Inimene ei oska hinnata,
millised ravimid või kaasuvad diagnoosid võivad mõjutada antud haigusjuhtumit ja
selle raviskeemi – seda oskab hinnata raviarst,» sõnas Aab.
Näitena tõi ta Eestis ette tulnud juhtumi, kus üks noor neiu soovis ravida
aknet.
«Ta oli rase, aga ei öelnud seda oma arstile. Arst kirjutas välja ravimi, mis
kutsus esile raseduse katkemise,» näitlikustas sotsiaalminister.
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo- ja analüüsiosakonna juhataja Kaja Kuivjõe
sõnul võimaldab digilugu saada arstil patsiendi kohta kätte täieliku info.
«Digilugu võimaldab jälgida haiguse kulgu ajas. Näiteks kroonilise haiguse
puhul saab arst hinnata, kas see süveneb või mitte,» ütles Kuivjõgi.
Minister Aabi sõnul on üheks suurimaks hirmuks digiloo teenuse juurutamisel
andmete lekkimine.
«Patsiendid kardavad, et tema andmeid võivad vaadata arstid, kellel seda
vajadust pole,» ütles Aab.
Digiloo andmetele on juurdepääs võimalik ainult patsientide ravi eesmärkidel.
Muudel põhjustel otsustab patsient ise kas ta väljastab digiloos olevaid andmeid
või mitte.
Esimest korda on võimalik ka inimesel endal jälgida oma terviseandmetega
ümberkäimist.
Tehnoloogiliselt kaitstakse digiloo andmeid kõrgeimal tasemel,–
turvalisustase on võrreldav pankadega. Digiloo infosüsteem vastab täielikult
ISKE standardile, milles rakendatakse kokku 680 turbemeedet.
Täna toimus digiloo teemaline ümarlaud tervishoiutöötajatele, homme
tutvustatakse projekti patsientide esindusorganisatsioonidele ning ülehomme
poliitikutele, riigikoguliikmetele ja teadlastele.
Toimetas Peeter Kuimet, PM online |