Nii mind kui ka teisi esimese astme kohtunikke rabas eelmisel nädalal meediasse ilmunud teade, et rohkem kui pooled ehk 55 protsenti 2005. aastal kriminaalasjades tehtud lahenditest tühistati Tallinna ringkonnakohtus (arvud esitas riigikohtu esimees Märt Rask oma kõnes riigikogule – toim).

Nimetatud protsent tundus seda etteheitvam ja uskumatum, et oma igapäevatöös kohtu esimehena ma ei tunnetanud, et selline tühistamiste laine oleks Tallinna linnakohut eelmisel aastal tabanud. Mis see siis on, hoolimatus, kiirustamine, puudulik seaduste tundmine või rumalus?

Samal teemal: Märt Rask: väärad kohtuotsused rikuvad rahva õigusrahu

Loomulikult on Tallinna ja Harju piirkonna kohtunikud tööga üle koormatud. Üldsuse jaoks on ju kaks õigusemõistmise põhikriteeriumi: üks on kvaliteetne kohtulahend ja teine on mõistlik aeg, mille jooksul see saadakse.

Kui inimene paneb toime kuriteo ja lahkub karistuse või õigeksmõistuga kohtust võib-olla alles kahe-kolme aasta pärast, siis mis mõte on sellisel kohtuotsusel ja kellele see enam mõju avaldab?

Küsimus on aga selles, kas kohtunik tohiks selleks, et mõistliku ajaga kohtuotsuseni jõuda, kvaliteedist lõivu võtta. Kindlasti mitte, sest menetlusosaline tahab, et oleks garanteeritud mõlemad kriteeriumid, ja tegelikult nii see ideaalis peakski olema.

55 protsenti tühistatud otsuseid tundus uskumatuna ka seetõttu, et kohtunikud ei piirdu kunagi saadud baasharidusega, vaid harivad end ise ja käivad pidevalt koolitustel.

Tühistatakse alla veerandi

Kuna avalikult väljendatud mõte, et väärad kohtuotsused rikuvad rahva õigusrahu, oli äärmiselt hingekriipiv, lasin teha analüüsi.

Esmalt tuli muidugi analüüsida kriminaalasju, nii Tallinna linnakohtu kui Harju maakohtu 2005. aasta otsuste põhjal, sest alates selle aasta esimesest jaanuarist liideti kohtud ühtseks Harju maakohtuks. Kuid samasugune analüüs tuleb ette võtta ka menetletud tsiviilasjades.

Tallinna linnakohtu kriminaalasjades tehti 2005. aastal 2385 kohtuotsust, apellatsioonikaebusi esitati 232 ja nende alusel tühistati ringkonnakohtus 52 kohtuotsust ehk 22,4 protsenti.

Seega vähem kui veerand edasikaevatud kohtuotsustest. Täielikult tühistas ringkonnakohus 31 otsust ja osaliselt 21.

Juurde võib lisada, et vahistamismäärusi tehti 1062, erikaebusi neile esitati 290 ja ringkonnakohus tühistas nende alusel 37 määrust ehk 12,7 protsenti.

Karistuste täitmisele pööramise määrusi tehti 61, erikaebusi esitati 15 ja tühistati kaks määrust.

Tartu mnt kohtumajas tehti 2005. aastal kriminaalasjades 778 kohtuotsust, apellatsioone esitati 24 ja nende põhjal tühistati kolm kohtuotsust ehk 12,5 protsenti.

Karistuste täitmisele pööramisel oli kaebusi kümme ja mitte ühtegi ei tühistatud. Vahistamise määrusi tehti 471, erikaebusi esitati 60 ja tühistati kaheksa määrust ehk 13,3 protsenti.

Seega, tühistatud otsuseid loomulikult on ja alati võiks neid vähem olla, kuid neid arve vaadates võin nii mina kui mu kolleegid siiski kergemalt hingata – analüüs tõi selguse, et olukord pole kaugeltki nii hull.

Ka kõiki tühistatud otsuseid ei saa hinnata ühe mõõduga, vaid tuleb analüüsida, mis on tühistamise aluseks, kas materiaalõiguse või menetlusnormide rikkumine.

Ja viimane on küll täiesti lubamatu.

Niisiis ei viska esimese astme kohtunikud otsuseid tehes kulli ega kirja. Iga kohtunik lähtub otsuse tegemisel seadusest ja siseveendumusest, et teha õige ja õiglane otsus.

See pole öeldud eneseõigustuseks, vaid selleks, et arstida päris sügavaid kriimustusi, mida põhjustas üle poolte kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tühistamise uudis.