| |
|
 |
Hea kaseviha saamiseks tuleb vihtade kuivatamiseks leida päikese eest varjatud õhurikas katusealune.
Foto: Margus Ansu |
|
Parim saun lõhnab kaseviha järele
(2)
15.06.2005 00:01
Margus Korju, Saunamaailma müüja-konsultant
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Paljude saunasõprade meelest on just praegu – nädal enne jaanipäeva – parim
aeg tänavused kasevihad kokku köita.
Targad teavad rääkida, et kasevihast paremat pole. Eriti hea viha pidavat saama vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus. Kasevihale omistatakse nahka noorendavat, valuvaigistavat ja haavu parandavat toimet. Enim tehakse meil vihtu teravatipuliste lehtedega arukasest, vähem kasutatakse sookaske, mille lehetipud on tömbimad ja ümaramad. Omatehtud kaseviht Kasevihtade tegemise aja kohta on väga palju vastakaid arvamusi, seega võiks teha järelduse, et vihtu saab valmistada peaaegu alati, kui vaid puul lehti on. Seetõttu võib järgnevat vihategemise õpetust võtta kui vaid üht võimalust paljudest. Viht valmistatakse sirgetest põõsaskase okstest nädal enne jaanipäeva. Okste pikkus peaks olema 40-45 cm. Varrepoolne osa puhastatakse 10-12 cm pikkuselt ja oksad sobitatakse kokku nii, et punt mahuks parajasti peopesasse – sõrmeotsad puutuvad peaaegu kokku. Punt seotakse otsast 10-12 cm kauguselt kahest kohast nööriga kokku. Kuivama pannakse vihad hästi tuulutatavasse ja päikese eest kaitstud katusealusesse, jälgides, et vihad poleks liiga ligistikku ega läheks hallitama. Parajalt kuivad on vihad keskeltläbi 2-3 nädala pärast. Saunapäeval võetakse vihad sealtsamast katuse alt ja pannakse tunniks külma vette, seejärel pooleks tunniks tulisesse vette – et lehed paremini viha küljes püsiksid. Kui on soov vihta korduvalt kasutada, tuleks see pärast saunaskäiku loputada ning taas katuse alla kuivama viia. Ühe vihaga võib saunas käia 4-5 korda. Ehkki meeldiva lõhnaga kaseviht on meil kõige levinum, võib vahelduseks kasutada ka tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja mustasõstraokstest tehtud vihtasid või eukalüptivihta. Aga vihale võib teistmoodi tunde juurde anda ka viha sidumise ajal sinna vahele mitmesuguseid lõhnataimi, näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, palderjani ja muud meelepärast köites. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka- ja nõgesevihta, mida samuti pole mõtet peljata – kümneminutilise kuumas vees leotamise järel pehmenevad kadakaokkad ja nõgese kõrvetav mõju kaob juba ühekordse kuuma vette kastmise järel. Tugeva lõhnaga eukalüptiviht kergendab hingamist. Et aroomist veelgi enam osa saada, võib viha küljest liigse vee kerisekividele raputada. Samas on eukalüpt suhteliselt pehme, sobides neilegi, kellele muud vihad liiga puiseks jäävad. Värske viht külmkapist Paljudele inimestele pole saunamõnu täielik, kui ei saa vihelda värske aromaatse vihaga. Kuna värsket vihta pole meie tingimustes võimalik aasta läbi saada, on nupukamad tulnud ideele viht pärast valmistamist külmutada. Nii ongi värske viht aasta ringi käepärast. Külmutatud vihta tuleb enne kasutamist leiges vees umbes pool tundi leotada. Põhiliselt säilitatakse sel viisil kase- ja eukalüptivihtasid. Valik on lai ja parima ülevaate saab ise järele
proovides. Head leili ja meeldivat vihtlemist!
Saunavihad
poest Kaseviht (kuivatatud) 25 kr kaseviht (külmutatud) 45 kr tammeviht (kuivatatud) 35 kr eukalüptiviht (kuivatatud) 55 kr eukalüptiviht (külmutatud) 80 kr kunstviht 495 kr Allikas: www.saunamaailm.ee
|
