| Venelaste ja teiste rahvusvähemuste suhetele pühendatud ümarlaua korraldas Euroopa Vene allianss ning sellest võttis osa ka mitu Eestist pärit vene poliitikut ja aktivisti. Üritusel rääkis mullu toimunust ka Öise Vahtkonna aktivist Dmitri Linter, kes on praegu kohtu all aprillirahutuste korraldamise süüdistusega. Lätist europarlamenti valitud Tatjana Ždanok nentis, et loomulikult ei saa selliselt ürituselt kohe oodata praktilisi tulemusi. Küll ütles ta, et ürituse materjalid, sealhulgas stenogramm, avaldatakse juunis kogumikuna ja jaotatakse Vene diasporaaga riikides. «Selle kogumiku eksemplarid antaks kindlasti ka Vene riigiduumale,» nentis ta. Ždanok lisas, et ümarlaual kõneldi muu hulgas rahvusvähemuste klassifitseerimist ja siit johtuvast nende erinevast staatusest ja õigustest asukohamaades. Eestist osalesid ümarlaual veel Vene Alliansi liikmed, Vene Erakonna Eestis esindajad Stanislav Tšerepanov ja Gennadi Afanasjev, samuti inimõiguste infokeskuse tegevdirektor Larissa Semjonova ning Öise Vahtkonna liige Aleksandr Korobov. Semjonova märkis, et ürituse kasutegur sõltub sellest, kuivõrd suudavad seal osalenud ellu viia saadud kogemust ja informatsiooni. Ta lisas, et paljudes ettekannetes mainiti olukorda Eestis ja Lätis. Semjonova ise mainis oma ettekandes, et Eestis pole veel vastu võetud võrdse kohtlemise seadust. Tegevdirektor lisas portaalile Regnum, et mitte kõik Eesti esindajad ei võtnud üritusest võrdselt aktiivselt osa. Tema sõnul puudus Tšerepanov kõigili istungeilt ning praktiliselt ei osalenud teemade aruteludel. Küll oli ta kohal kõigil hommiku-, lõuna- ja õhtusöökidel, kinnitas Semjonova, kelle sõnul oli Tšerepanov sama passiivne allianssi eelmisel üritusel 2007. aasta sügisel. Ümarlauda toetas fond Vene Maailm, sellel osales europarlamendi saadikuid, politolooge Venemaalt ja Euroopast, õiguskaitsjaid, aga ka Vene õigeusu ja Venemaa välisministeeriumi esindajaid. Alliansi kodulehekülje teatel said 20 Euroopa riigis elavad Vene kaasmaalased esmakordselt arutada oma kultuuri, vaimse ning keelelise omapära säilitamise üle koos teiste rahvusvähemustega, kel on juba kogemus oma õiguste kaitsmise alal Euroopa riikides. Mõnedel andmetel võib Euroopas elada kuni kuus miljonit venelast. |
