Viimaste päevade poliitilist retoorikat kuulates jääb vägisi mulje, et aktsiisidest paremat maksu pole olemas. Aktsiisid säästavad loodust ja toovad meile euro ning tagatipuks lubavad riigil arendada sotsiaalvaldkonda ja arstiabi kvaliteeti ning pakkuda maksusoodustusi. Aktsiisidest on saanud tõeline imerohi kõikide tõbede vastu. Kummaline on kuulata sellist juttu olukorras, kus valitsuse laual on uuringud, mis tõestavad, et põlevkivielektri keskkonnamaksud ei mõjuta tarbimist, kõrgem hind ajab hoopis raskustesse vaesemad inimesed. Ilmselt ka nõrgemad ettevõtted.Suurejooneline aktsiisitõusupakett, millega valitsus tuli välja juba eelmise nädala lõpus, peab aitama veel ühe probleemi vastu – tühjuse vastu riigi rahakotis. Tühjuse põhjused peituvad aga heldeis valimislubadustes. Igal erakonnal on oma valijad ja kokkuvõttes võib ühe partei valimislubadus osutuda käiakiviks kogu rahva kaelas, kui maksuvabastusi kaetakse näiteks gaasi- või elektriaktsiisiga. Elektriaktsiisi ümber ongi kõige rohkem lokku löödud, sest see tuleb kohe iga inimese taskust. Elekter puudutab aga ka suuri ja tõsiseid ärihuve. Ka riigi enda omi, sest Eesti Energia on lõppude lõpuks riigi oma. Eile tunnistaski rahandusminister Ivari Padar, et viiesendist aktsiisi ilmselt ei tule. Aktsiis tuleb väiksem, kaldudes 1,56 sendi kanti. See on euroliidu miinimumnõue. Kuulda on sedagi, et elektriaktsiis diferentseeritakse ettevõtetele ja eraisikutele. Soomes näiteks ongi nii. Asja juures on kõige näotum aga poliitikute käitumine. Kuigi aktsiisitõusud lepiti ilmselt kokku juba koalitsioonikõnelustel, otsustasid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit millegipärast hakata sotside arvel populaarsust koguma. Padar on praegu kui halb poliitik, kes tahab makse tõsta, Juhan Parts ja Andrus Ansip aga nagu head poliitikud, kes ei lase oma valijatele liiga teha. Aktsiisipommi plahvatus tuleva aasta algul põhjustab üsna suure inflatsioonišoki. Valitsus loodab, et šokk on sedavõrd tugev, et järgnevatel aastatel tõmbub suhtelise hinnatõusu tempo tagasi ning 2011. aastal õnnestub meil liituda eurotsooniga. Euroõnne tooks meile ligi kolmeprotsendiline inflatsioonitase. Tuleviku roosamanna ootuses tuleb aga nii koduperenaisel kui ka ettevõtjal juba praegu hakata mõtlema kokkuhoiule, sest maksuvabasid reedeid ei tule niikuinii. |