| Jahimehed töötavad käsikäes Enn Vilbastega, kelle rolliks on karu uinutada. «Kuigi meie poole pole keegi otseselt abipalvega pöördunud, jõudsime lehtedest karupüüdmise saagast lugedes järeldusele, et oleme ehk kõige õigemad inimesed karu kinnipüüdmiseks ja pakkusimegi looduskaitsjaile ja keskkonnaspetsialistidele oma abi,» selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi president Mario Sootna. «Et Eestis vastava kogemusega jahikoeri pole, palusime omakorda appi Soome kolleegid koos Rootsi laikaga,» lisas ta. Ühe koera kehakaal on ca 20-25kg ehk kümme korda väiksem Ruhnu karu kaalust, kuid nad on osavad ja väledad. Sootna rõhutas, et täna meedias levitatud loodussõprade avalik kiri ministrile, milles paluti, et jahimehed ei osaleks karu püüdmises, on selgelt ajendatud väärinformatsioonist. «Meie ülesanne on aidata karu elusalt kinni püüda, toetame täielikult Enn Vilbaste üllast missiooni. Samas on aga karu puhul tegu kiskjaga, mistõttu päris ilma püssita metsa minna oleks eluohtlik.» Sootna sõnul on ettevõtmine väga ohtlik ja riskantne, kuid jahimehed loodavad siiski päeva-kahega ca 200 kg kaaluva karu kinni püüda, uinutada ja looduskaitsjatele üle anda. «Püüdmisoperatsioon näeb iseenesest välja selline, et koer koos koerajuhiga karu kinni pidama. Seni kuni koer karu kinni peab, liiguvad koerajuht ja uinutipüssiga looduskaitsja ca 30m kaugusel karust, kust üritatakse saata välja uinutav nool,» rääkis Sootna. «Koerajuhil on lisaks koera juhtimisele ka turvamehe roll – tal on kaasas laetud relv, millega turvab mõlemat esiliini meest. Ülejäänud saatjaskond ehk nn teine rinne mehi asub 100m kaugusel, sinna kuuluvad piirivalve, jahimeeste seltsi ja looduskaitsjate esindajad – kokku 4-5 meest,» selgitas ta. Sootna lisas, et kogu operatsiooni teeb ohtlikuks karu suurus ja kiirus – vihane karu suudab 30m kaugusele liikuda 3-4 hüppega, ehk 3 sekundiga, sama kiiresti liigub ta ka puu otsa ronides. «Me oleme üsna kindlad, et saame karu kätte elusalt ja tervelt, samas peame oleme valmis ka selleks, et karu võib põgeneda merre, kust teda kätte saada on väga keeruline,» märkis jahimeeste seltsi president. Sootna sõnul on jahimehed praamipiletid tagasi mandrile broneerinud esmaspäevaks, kuid loodavad karu tabada juba varem. «Samas - kui mingil põhjusel tabamine venib, siis ei tule mehed ennem tagasi, kui operatsioon saab edukalt lõpule viidud,» möönis ta. «Meie eesmärk on, et karu saaks lahti lastud mandril talle sobivamas elupaigas ja et saareelanikud enam suure kiskja ees hirmu tundma ei peaks. Kui need eesmärgid on saavutatud, siis lõppeb ka operatsioon.» Eesti Jahimeeste Selts on Eesti suurim relvastatud üksus, mis liidab ca 14 000 jahimeest. EJS-s tegeldakse ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, jahitrofeedega, korraldatakse kokkutulekuid jne. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
Laupäeval suundub Eesti Jahimeeste Seltsi meeskond koos Soomest pärit Jämtlandi tõugu (Rootsi laika) koeraga Roomassaarest praamile, et püüda kinni Ruhnu saarel tegutsev karu, vabastada saare elanikud kiskjahirmust ning lasta karu lahti mandril talle sobivamas elupaigas.
Vanemad uudised
