| Arvutirekonstruktsiooni aluseks olid rohkem kui sada aastata tagasi New Yorgi osariigist Gilboast leitud 385 miljoni aasta vanused puujäänused, kirjutab LiveScience. 2004. aastal leidsid paleontoloogid samast paigast fossiliseerunud puuvõra jäänused, mis kuuluvad varasemal ajal leitud jäänustega samasse liiki. Hiljem leiti veel mõningaid tükke selle puu tüvest. Nende kolme leiu põhjal konstrueerisid teadlased arvutigraafikat appi võttes pildi. «Võrreldes varasemate rekonstruktsioonidega, näitas meie oma, et need puud olid seniarvatust suuremad,» sõnas Binghamtoni ülikooli paleobotaanik William Stein. Teadlaste sõnul olid sellised puud üheksa meetrit kõrged ja kuulusid varajaste sõnajalgadega samasse liiki, mis kannab ladinakeelset nime Wattieza. Teadlaste kinnitusel heidab leid uut valgust sellele, kuidas Maakeral metsad tekkima hakkasid. «Need taimed moodustasid esimesed metsad ja samas muutsid ka Maakera ökosüsteemi. Nad lõid eeldused väikemate taimede tekkeks ning sidusid pinnast,» sõnas uuringu juht Christopher Berry. Väljasurnud Wattieza taimede õitsenguperiood oli devoniajastul. «Need taimed kasvasid Maakeral 140 miljonit aastat enne dinosauruseid. Siis polnud veel putukaid ega kahepaikseid,» lisas teadlane. Berry sõnas, et samas aitasid need esiajaloolised taimed valmistada ette pinnast loomade ja putukate tekkele. «Metsade tekkega kadus atmosfäärist suur hulk süsinikdioksiidi. Selle tagajärjel temperatuur langes ja meie planeedi klimaatilised tingimused muutusid tänapäevaga üsna sarnaseks,» ütles paleobotaanik. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
