3. märtsi hilisõhtul kuulsid Harjumaal Aegviidu alevikus jalutanud kolm kohalikku noort kummalisi helisid. Tundus nagu oleks meeleheitlikult kisanud väike laps. Õõvastav hääl tuli aleviku korvpalliplatsi lähedal asuva kraavi juurest. Lähemale minnes nägid noored esmalt tee ääres seismas sõidukit Suzuki Samurai, selle lähedal aga kohalikku tuntud jahimeest. Kraavi ääres avanes noortele võigas vaatepilt, kus väiksemat kasvu terjerilaadne koer pures klähvides kägarasse tõmbunud märga ja verist kassi. Juhtunu kohta politseile avalduse teinud pealtnägija Taavi Kruusemendi sõnul oli näha, et kassil ei olnud enam jõudu teda ründava koera eest ära joosta. «Küsisime mehe käest, et mida ta oma arust teeb, kuid ta ei vastanud, võttis oma koera ja kihutas minema,» rääkis Kruusement. Jahimehe käes oli terariist Noormehe sõnul oli jahimehel kraavist välja tulles käes matšeete-taoline terariist. Vigaseks piinatud kass põgenes oiates metsa vahele. «Läksime talle vererada pidi järele, kuid kahjuks ei leidnud teda pimedas enam üles,» rääkis Kruusement. Meest, kelle koer kassi ründas, polnud noortel raske tuvastada, kuna nii kohalik jahimees kui tema auto on alevis üldtuntud. Kruusemendi sõnul kaksipidi mõtlemist asja politseisse andmiseks ei olnud. «Sellel vennal võinuks veidi mõistust peas olla, tema aga pani oma teo toime keset alevit,» ütles ta. Kellele piinatud kass kuulus, noored öelda ei osanud. «Hulkuvaid loomi meil peaaegu ei ole, sellise käitumise peale ei imestaks, kui tegu oli mehe enda kassiga,» sõnas Kruusement.
Noorte saabudes sündmuskohalt koos koeraga lahkunud jahimees Silver Kalavus elab Aegviidus ning kuulub Järvamaa jahindusklubi Jäneda osakonda. Anonüümsust palunud alevi elaniku sõnul jahmatas võigas tegu kohalikke. «Ta on inimene, kelle jaoks teised on alamrass, kes pole isegi tema teretamist väärt,» rääkis kohalik elanik 30ndates eluaastates Kalavuse kohta. Silver Kalavust ei õnnestunud Postimehel terve päeva jooksul tabada ei tema kodust ega ka telefoni teel. Jahindusklubi šokeeritud Järvamaa jahindusklubi Jäneda jaoskonna esimees Kalmer Jalast oli juhtunust kuuldes šokeeritud. «Sellist asja ei tohi toimuda, see on ebanormaalne, mul ei ole sõnu,» kordas Jalast üha uuesti ja uuesti. Tema kinnitusel ei olnud info võimalikust loomapiinamisest temani veel jõudnud. Jalasti sõnul kehtivad koerte treenimiseks kindlad reeglid, kus on täielikult välistatud elusolendite piinamine, veel enam treenimiseks lemmikloomade nagu kasside kasutamine. «Kui see nüüd kinnitust leiab, siis selle teo eest tuleb temalt relvad küll ära võtta. See tuleb nüüd kindlasti jahtkonna juhatuses arutlusele,» kinnitas Jalast. Ta kinnitas, et looma piinanud jahimees tuleb seltsist igal juhul välja visata. «Loomapiinamine on igasuguse moraalikoodeksi vastu ja kui jahinduses ajab niigi üks jama teist taga ja näeme kõvasti vaeva oma maine parandamisega, siis see on meile järjekordne hoop,» tõdes Jalast. Ta lisas, et ei ole Kalavusega viimase aasta jooksul kokku puutunud. «Otseseid probleeme ei ole temaga varem olnud,» jäi Jalast Kalavust iseloomustades põiklevaks.
Süüdimõistmisel trahv Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul algatas politsei kassipiinamise kohta väärteomenetluse 14. märtsil. Seda, kas mees oma tegu ise tunnistab, ei saanud Kullerkupp uurimisjärgus oleva menetluse tõttu kommenteerida. Süüdimõistmisel ootab Kalavust looma julma kohtlemise eest loomakaitse seaduse järgi kuni 12 000 krooni suurune trahv. «Sellised kaebused loomapiinamise kohta on vähemalt Tallinnas ja Harjumaal küllaltki harvad,» tõdes Kullerkupp. Kui selle loo puhul lubab seadus maksimumkaristuseks määrata rahatrahvi, siis alates 15. märtsist saab looma julma kohtlemist karistusseadustiku alusel käsitleda kriminaalkuriteona ning lisaks rahatrahvile saab selle eest määrata karistuseks kuni üheaastase vanglakaristuse. Alates 2008. aasta jaanuarist võib kohus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest süüdlasele kohaldada lisakaristusena mis tahes looma või teatud liiki kuuluva looma pidamise õiguse äravõtmist, kuriteo korral kuni viieks ja väärteo korral kuni kolmeks aastaks. Kommentaar Meeli Laane, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige: Viimasel ajal on korduvalt kajastust leidnud ühiskonnas taunitavad kuriteod, kus loomi on piinatud jõhkral ja võikal moel. Ehkki täiskasvanud inimesed peaksid olema eeskujuks noortele ning õpetama hindama elu, tuleb ette liigagi palju kordi, kus loomakaitseselts on pidanud silmitsi seisma täiskasvanute sooritatud jõhkrate ja põlastusväärsete tegudega loomade suhtes.
Samuti on taunitav asjaolu, et jõhkraks loomapiinajaks osutus jahimees. Jahimeeste esindaja sõnutsi on nende jaoks üllatav ja ka šokeeriv kuulda sellisest jahikoera koolitusmeetodist ning esindaja avaldas kindla seisukoha, et sellise käitumisviisiga inimene ei ole ka jahimeeste seas lugupeetud.
Loomakaitseseltsil on hea meel tõdeda, et karistused looma suhtes lubamatu teo elluviimisel on muutunud ja muutuvad veelgi karmimaks. Selts taunib jahimehe hirmuäratavat käitumisviisi ning on seisukohal, et jõhkra loomapiinamise korral tuleb rakendada maksimumkaristust. Seekordse juhtumi osas tänab Eesti Loomakaitse Selts aktiivseid noori inimesi, tänu kelle tegutsemisele on jõhker kassipiinaja vastutusele võetud. ----------------------------------------- Loomakaitse Loomakaitseseadus, paragrahv 66 Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (12 000 krooni).
Allikas: Riigi Teataja
|
