ETV: Vene kodaniku laps jäi segaduste tõttu lasteaiakohata
19.03.2008 22:01
ETV24
Lisatud video!
Venemaa kodakondsusega pärnulanna laps jäi lasteaiakohast ilma, kuna lapse ema kinnitusel ei teavitatud teda õigeaegselt lapsele kodakondsuse valimise kohustusest. |
| |
|
 |
Lasteaed
Foto: Margus Ansu |
|
|
| Siseministeerium kinnitas, et eelkõige on lapse dokumentide kordaajamine lapsevanema asi, kuid siiski on olemas juhised perekonnaseisuametnikele, et need selgitaksid lapse nimepaneku protseduuri juures vanematele kodakondsusega seotud seaduseid, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
40-aastane Tatjana Ivantšikova, kes on kogu oma elu elanud Eestis, kuid siiski omab Venemaa kodakondsust, sai hiljuti teate lasteaiast, et tema peagi kaheaastaseks saav Marius-Miroslav on lasteaiajärjekorrast kustutatud, kuna teda pole Eesti rahvastikuregistris. Pärast mõningaid järelepärimisi selgus, et Tatjana oleks pidanud enne lapse aastaseks saamist määratlema lapsele kodakondsuse kas enda või lapse isa Läti kodakondsuse järgi.
Pikaajalist elamisluba omav Tatjana kinnitab, et tal polnud sellisest kohustusest aimugi ja ka ametnikud pole selgitusi jaganud. Lapse andmed rahvastikuregistris pandi passiivsesse staatusesse püsivast registreeritud elukohast hoolimata.
«Ma ei teadnud tõesti, ma olin kindel, et mul on võimalus lapsele taotleda Eesti kodakondsust,» rääkis Ivantšikova. «Muidugi, ma tean, et ta ei saa seda automaatselt, ma peaks seda taotlema. Miks ma ei kiirustanud - ei tulnud selle peale. Ma ei teadnud, et lapse aastaseks saades peab see tehtud olema, et peab kiirustama kindlasti.»
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Mairis Kungla selgitas, et perekonnaseisuametnikele on jagatud juhised, et nad tuletaksid nimepanemise protseduuri juures lapsevanematele meelde kodakondsuse valimise vajadust. Tatjanale sarnaseid juhtumeid on rahvastikuregistril olnud, kuid mitte palju.
«Loomulik on, et ühelt poolt lapse vanemad peavad hoolitsema selle eest, et kõik nende laste dokumendid ja siin viibimise alused oleks korras ja dokumendid korda aetud,» ütles Kungla. «Teine asi on see, et ka perekonnaseisuametnikud saavad kaasa aidata sellega, et teavitavad vanemaid.»
Tänaseks on Marius-Miroslavil Läti kodakondsus ja vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele olemas ka seaduslik luba Eestis elamiseks. Kodulähedane lasteaiakoht on aga sedapuhku läinud.
Riigikogu keskfraktsiooni liikme, põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on vähemalt esialgu juhtumit uurides imelik, et kodakondsuse mittemääratlemine tähendab lapse jaoks lasteaiajärjekorrast väljalangemist. Sepp tuletab meelde, et kodakondsuseta laste probleem on Eestis tõsine ja Keskerakond on seni tulemusteta pakkunud seadusemuudatust nende määramatu olukorra parandamiseks.
Sepp ei usu, et Eestis hakataks kodakondsust jagama Ameerika maaõiguse printsiibi alusel, et iga Eestimaa pinnal sündinu oleks automaatselt Eesti kodanik, sest see oleks mõttetult radikaalne samm ja võiks kujutada ohtu Eesti julgeolekule.
|
