|
Ida-Eesti päästekeskuse koolitusbüroo juhataja Marek Martinson selgitas, et
elumaja oleks nagunii lammutatud ja selle omanik tegi kulude kokkuhoiu eesmärgil
päästjatele ettepaneku hoone maha põletada, teatas Virumaa Teataja.
Päästjad kooskõlastasid maja põletamise Sõmeru vallavalitsuse, maakonna
keskkonnateenistuse ja Viru teedevalitsusega.
Martinsoni sõnul oli õppuse eesmärk anda esimesed kogemused uutele
töötajatele. Samuti on tuletõrjujatel kohustus teha igal aastal
suitsusukeldusharjutusi.
Esmalt vaatlesid uued päästjad põlengu arengut hoones. Martinsoni ütlustel
oli vaatluse ajal temperatuur 400-500 kraadi. Harjutati tule kustutamist ja
inimeste otsingu taktikat. Suitsusukeldusharjutuste ajal tõusis temperatuur
natuke üle 500 kraadi.
«Esimesel kahel päästjal, kes välja tulid, tekkis väike kartus - läks
pimedaks ja kuumaks,» selgitas Martinson, kes pidas õppust õnnestunuks.
«Kõik said esimesed emotsioonid kätte.» Martinsoni kinnitusel on päästjatel
tulevikus kavas jätkata analoogsete õppuste korraldamist, kuhu võivad uudistama
tulla kõik soovijad.
Ida-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juhi asetäitja Heigo Olu
rääkis, et suitsusukeldus on vajalik igal majapõlengul, kui hoone ei ole just
lausleekides või pole tekkinud varinguohtu.
Suitsusukeldus on lisaks inimeste ja loomade päästmisel vajalik
kustutustöödel. «Seestpoolt on lihtsam kustutada kui väljast,» selgitas Olu.
«Suitsusukeldus on tulekahjul prioriteet.» Tule leviku kiirus sõltub
päästespetsialisti ütlust mööda mitmest tegurist: alates sellest, kust põleng
alguse saab, ja lõpetades sellega, kui palju on punasel kukel põlevat materjali
ampsata.
«Tuli levib üles sekunditega, külje peale minutitega,» avaldas Olu põlengu
kaks rusikareeglit. Tavaliselt ei ole hoonet enam võimalik päästa, kui põlengu
algusest on möödunud 5-10 minutit. On ka neid tulekahjusid, mis põleva materjali
või hapniku puudusel ise kustuvad.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev kinnitas, et kohalik omavalitsus on väga
huvitatud koostööst päästjatega. Vallajuht meenutas, et kolm aastat tagasi
korraldasid pritsimehed omavalitsuse algatusel näitliku majapõlengu Ubja külas.
Sinna olid kutsutud ümberkaudsete koolide lapsed. «See oli lastele väga põnev
ja väga õpetlik,» sõnas Vassiljev ja lisas, et vaatajad said oma silmaga näha,
kui kiiresti tuli levib.
Vanad lagunenud majad on vallajuhi hinnangul suurepärased päästjate
harjutuskohad. Liiati on parem, kui mahajäänud hoonetes toimetavad päästjad,
mitte püromaanid või omanikud, kellel võib tuli kontrolli alt väljuda.
|
