| Hiina geoloogide arvates oli 1,3 miljardit aastat tagasi, elu tekkimise algperioodil, aasta kestvus 540 päeva ning see koosnes 13-14 kuust, millest igaühes oli 42 viieteist tunnist päeva, kirjutab Pravda.ru. Sellisele tulemusele jõudsid nad kivistunud sinivetikaid uurides, mis pärinesid eelnimetatud perioodist. Sinivetikad olid primitiivseimad prokarüootilised organismid (nende rakutuuma aine polnud veel membraaniga muust rakuainest eraldatud nagu bakteritelgi). Sinivetikad reageerisid aktiivselt päeva ja öö vaheldumisele – päikesevalguses kasvasid nad vertikaalsuunas ja värvusid eredamalt, ööpimeduses toimus kasv laiuti ning nende värv oli kahvatum. Kivistised pärinesid Yanshani mäe süvakihtidest Tianjini provintsi põhjaosas. Sealsed 1,3 miljardi aasta vanused kivimid liikusid praegustele aladele Maa ekvatoriaalvööndist tänu tektooniliste plaatide nihkumisele. Kivistunud vetikate uurimine näitas, et tollane päeva ja öö vaheldumise rütm erines oluliselt praegusest. Enne 20. sajandit usuti, et Maa pöörlemisprotsess on olnud kogu ajaloo vältel muutumatu. Viimaste aegade täpsed mõõtmised aga näitavad Maa pöörlemise pidevat aeglustumist tänu tõusu- ja mõõnajõududest tekkivale hõõrdumisele. Viimase 2500 aasta jooksul on täheaja päev pikenenud keskmiselt 0,0024 sekundi võrra sajandis. Maa pöörlemist mõjutavad ka meteoroloogilised nähtused ja Kuu külgetõmme. Lisaks on teadlased täheldanud ootamatuid suuri (mitu tuhandikku sekundit 1-3 aasta jooksul) ning seni põhjendamatuid aeglustusi ja kiirendusi Maa pöörlemises. Suurimad sellised muutused on hilisminevikus toimunud aastatel 1864, 1876, 1898 ja 1920. Juba möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel rääkisid teadlased esimest korda sinivetikatest kui suurepärastest iidsete aegade kronomeetritest, ent senini polnud leitud piisaval hulgal kivistisi süstemaatilisteks uuringuteks. Nüüd Hiinast leitud 500 stromatoliiti sisaldasid suurel arvul hästisäilinud fossiilseid sinivetikaid, mis lubasid teadlastel tulemusteni jõuda.
Toimetas Veiko Tamm, PM online |
kõik galeriid
