| Ehkki parlament kiitis neljapäeval EL-i ja Venemaa vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu ning tagasivõtulepingu sõlmimise heaks, leidsid Eesti eurosaadikud, et lepingute ajastamine oli kehv ning neis jäid käsitlemata piiri- ja inimõiguste küsimused. «Kuidas saab sõlmida viisalihtsustuslepingut riigiga, mis ei tunnista Euroopa Liidu piiri,» küsis Katrin Saks, viidates piirilepingute puudumisele Venemaa ning Läti ja Eesti vahel. «Igasugune viisasid puudutav dialoog eeldab ELi ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimist Eesti ja Läti näitel,» märkis Toomas Savi. Lepingute eesmärk on lihtsustada ELi ja Venemaa kodanike reisimist ühest piirkonnast teise ning sillutada teed ELi ja Venemaa vahelise vabaduse, julgeoleku ning õigluse ühisruumi tekkele. Tagasivõtuleping peab lihtsustama ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist päritoluriiki, ent tagama samas inimõiguste kaitse. «Lepingud ei vasta Euroopa Parlamendi nõudmisele, et Euroopa Liidu nimel sõlmitavad rahvusvahelised lepingud sisaldaks vastastikust inimõiguste ja demokraatia klauslit,» sõnas Marianne Mikko. «Parlamendiga nende lepingute koostamise käigus ei konsulteeritud, meid on surutud lihtsalt templilööja rolli.» «Viisalihtsustuse puhul on probleeme, mis jäävad siiani arusaamatuks ka Euroopa kodanikele, kes planeerivad Venemaale reisida,» ütles Saks. «Kuidas peaks antud lepe Euroopa liidu kodanike reisimist lihtsustama? Endiselt on viisalihtsustuse leppes sees küllakutse nõue, mis takistab paljudel reisimist ja süvendab ühtlasi süsteemi korruptsiooni; samuti Vene poolel väljasõiduviisa kehtestamine, Euroopa kodaniku Venemaal viibimise ajal kohalike võimude juures registreerimine jms.» Parlamentääride meelest on kohatu ka Venemaa 50 kilomeetri laiune piiritsoon. «Selle väljakuulutamise päeval rääkis välisminister Lavrov, kuidas tema ehitab piirideta Euroopat. Sinna saamiseks tuleb EL kodanikul taotleda eriluba,» ütles Andres Tarand. Toimetas Aivar Õepa, PM online |
Logi sisse
kõik galeriid
