Eesti esimäesuusatajad Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja võtsid veerbuari algul MM-võistlusteks viimase lihvi andmise käigus aja korraks maha, et rääkida, kuidas neil senine ettevalmistus on sujunud ning mind nad ootavad ülejäänud hooajalt.

Deyvid, kuidas on eelmisel hooajal vigastatud selja seisukord?

Pole mõtet kurja välja kutsuda... Ei laida. Treenin kõvasti ja loodan, et selg koormusele vastu peab.

Tiiu, kas teil on tervisega kõik korras?

Õnneks võin öelda, et jah. Kõik on päris hästi peale mõne sinaka.

Kus ja kui palju olete saanud harjutada arvestades, et igal pool on lumega raskusi?

Oprja: Harjutama sain lumele oktoobris. Kuni jõuludeni olid treeningud Ramsau lähedal Dachsteini liustikul ja Reiteralmis. Seal peeti ka mitmeid MK-etappe. Seega olid lumeolud head ning sai treenida väga korralikul rajal. Küll aga tikkusid MK-etapid treeninguid segama, sest siis oli mägi harjutamiseks suletud.

Jaanuaris treenisin samuti Reiteralmis, sealne mägi on sobilik nii slaalomiks kui suur- ja ülisuurslaalomiks.

Nurmberg: See hooaeg on olnud ilma tõttu kindlasti kõige keerulisem. Emake loodus pole just kõige abivalmim olnud. Aga siit Ramsau-Reiteralmi piirkonnast ära sõita ei ole ka saanud, sest kusagil mujal pole tingimused paremad ning pealegi läheks kulutused, mis on piiratud, liiga suureks.

Nüüd, enne MMi, on vaja teha intensiivseid treeninguid. Praegu läheb mul juba üheksas treeningpäev ilma puhkepäevata. Tuleb lumeolud ära kasutada.

Mille võrra olete enda arvates eelmise hooajaga kõrvutades paremaks läinud?

Nurmberg: See hooaeg on läinud raskelt, aga jaanuari lõpunädalatel on asjad hakanud edenema. Olen harjunud muutustega treeninguis ning hakanud aru saama, kuidas Austrias harjutada.

Detsembris oli raske, sest varem olin nii sel kuul kui jaanuari esimestel nädalatel palju võistelnud. Nüüd plaanin rohkem startida pärast MMi – loodan, et võistluskalendrisse ei ilmu siis märkusi, et «ära jäetud» või «jälgige muudatusi».

Siis on Ramsau lähistel kavas mitmeid jõuproove, üle mitme päeva, mitte üle mitme nädala.

Oprja: Eks iga aastaga muutub keha tugevamaks ja tehnika areneb. Kui seda ei juhtuks, tunduks treenimine ju mõttetu. Olen sammu edasi teinud suurslaalomis ja seda kindlasti tänu lisandunud kiirustreeningutele ülisuurslaalomis.

Olen leidnud parema tasakaalu suusal ja õppinud kiirendusmomenti pöördest pöördesse.

Millised on olnud suurimad probleemid hooajaks valmistudes?

Nurmberg: Kahtlemata ilm. Nädalaplaanid on seetõttu alati muutunud. Raske on leida võistlusteks valmistudes optimaalset treeningprogrammi. Aga olen õppinud. Olen pidevalt tegutsemisvalmis.

Mu päevikus on sel hooajal eriti palju sissekandeid. Olud on mõjunud ka vaimule, sest ma ei saa sõita kaugematesse võistluspaikadesse ning ammutada enesekindlust kõigil mäesuusaaladel. Tahaksin sõita rohkem ülisuurslaalomit.

Oprja: Jah, lumi on takistanud võistluste pidamist, ja sellest on kõige rohkem kahju, sest võistlused on kõige paremad treeningud.

Kuidas on sujunud koostöö uue treeneri Christian Perneriga?

Oprja: Koostöö on sujunud hästi, aga see on olnud veel lühike ja õppida on palju. Tähtis on olla ise motiveeritud ja treeningutel endast alati sada protsenti anda, et samm sammu haaval edasi  jõuda.

Perneril on väga hea silm, et näha ära rajasõidul tehtud vead ja pärast neid parandada. Järgmisel sõidul on juba enda teha, kas proovid teisiti. Võiks öelda, et areneme koos ning leiame parimad viisid tehnika ja kiiruse arendamiseks.

Nurmberg: Perneril on suusatamise jaoks tõesti hea silm. Ta näeb asju, mida ma varem ei teadnudki. Ta on ka jalgadel kiire – mõtlen suusatamist –, tal on alati midagi öelda, tahad sa seda kuulda või mitte.

Ta on varem töötanud koos tugevate rahvuskoondiste ja sportlastega, nii et see aitab ka meil saavutada professionaalset õlitatud meeskonda. Mõnikord on ta pisut pealesuruv, aga siis tuleb teda võtta väikse kahtlusega. Ootame ju mõlemad teineteiselt parimat.

Mida ütlete oma tänavuse hooaja võistluste kohta?

Oprja: Tänu kentsakatele võistlustingimustele on peetud vaid käputäis võistlusi ja needki on toimunud äärmuslikes tingimustes. Esimesed stardid sel hooajal sain teha alles napilt enne jõule: kaks ülisuurslaalomit peeti n-ö kodumäeks saanud Reiteralmis.

Esimeses stardis olin muidugi ärevil ja sõitsin liiga kindla peale. Finišis mõtlesin, et kurat, kes gaasi pidi vajutama! Teine päev tundsin ennast paremini ning julgesin natuke sirgemaid liine võtta ja kiirust arendada. Olin lõpujoont ületades 4,1 sekundit võitjast taga ja tegin enda kohta üsna normis punktiskoori, 86, mis oli eesmärk.

Olin Ivica Kostelicist maas 3 sekundit ja jäin tulemusega rahule. See oli hea kogemus ja pani mind ootama järgmisi kiirusestarte, sest tundsin, kui palju oleksin riskides võinud võitjale lähemal olla.

Jaanuari võistlustel oli mägedel muru väljas ja kahjuks teistes sõitudes olen välja sõitnud.

Kas kavatsete ülisuurslaalomiga oma ampluaad laiendada?

Oprja: Kiirus on mulle alati meeldinud ja sel aastal on olnud võimalus ülisuurslaalomit treenida. See plaan oli juba hooaja alguses ja eks tulevik näitab, kui palju mul kiirusega õnnestub tegeleda.

Tiiu, kuidas oma võistlusi hindate?

Nurmberg: Seni olen teinud vaid kaheksa starti. Ma pole suutnud end ühelgi neist täielikult realiseerida. Kahjuks ei ole ma paljudel võistlustel finišisse jõudnud, eriti slaalomis. Viiest slaalomi stardist olen lõpetanud ühe. See ei ole olnud mu tugevaim ala.

Seevastu suurslaalomis on läinud hästi ja seal lähen järjest paremaks. Mul on hoopis teine, parem tunne, kui panen suurslaalomi suusad alla. Olen oma edasiminekuga rahul, ehkki see võiks olla veel kiirem. Oleks tore, kui saaks teha ka viis suurslaalomi starti, ja rohkemgi.

Vaatasin, et teil on üksjagu palju katkestamisi – kas olete rohkem riskima hakanud?

Nurmberg: Nagu ütlesin, slaalomiga on mul seni raskusi olnud. Ma ei liigu seal nii sujuvalt nagu suurslaalomis. Kuna enamik starte on olnud slaalomis, siis sealt ka need katkestamised. Riskin rohkem nii slaalomis kui suurslaalomis, püüan tegutseda jalgadega kiiremini.

Milliste lootuste ja eesmärkidega lähete MMile?

Oprja: Kui suudan sõita samal tasemel mis treeningutel, siis jään oma tulemusega MMil rahule. Olen suuteline sõitma kiiresti. Olen praegu arengujärgus, mis viib uuele tasemele, ja see nõuab suuremaid riske.

Otsin endas kindlust selle saavutamiseks. Eesmärk on sel hooajal kahandada FIS-punkte slaalomis ja suurslaalomis alla 60. Kui see juhtuks MMil, oleks väga tore.

Nurmberg: Loomulikult võistlusest rõõmu tundma… suusatama nutikalt ja tugevasti. Seoses väheste startidega sel hooajal on mul MMile kaasa võtta väiksem pagas kui varasematel kordadel, aga samas tean kindlalt, uskuge või mitte, et suudan esineda paremini kui eelnevatel aastatel.

Loe ka Postimehe suusablogi.