Ainar Ruussaar

Näiteks korraldas toona 21-aastane Ruussaar grillkana lennuvõistluse, mis seisnes selles, et Thbilisi keskväljakul asuva Inturisti hotelli 20. korrusel asuva toa aknast tuli visata grillkana nii kaugele kui võimalik. Hotelli vastas paiknes presidendiloss.

Nüüd mees midagi sellist enam ei tee. Mölluajad on läbi.

Muide, Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima minema innustas praegust Eesti Televisiooni juhatuse esimeest Ameerika film «Salvador», mida ta nägi kümnenda klassi poisina Jõgeva kinos.

See pajatas Newsweek’ist kinga saanud ajakirjanikust, kelle elus kisub kõik kiiva ja ta vajub põhja. Viimases hädas laenab mees raha ja läheb koos sõbra, alkoholiprobleemidega arstiga Salvadori kodusõda kajastama. Niisugune õnneliku lõpuga rindereporterifilm siis.

Pealegi nõudnuks traumatoloogiks õppimine tõsisemat tegelemist keemia ja füüsikaga. «Olen laisk ja mu huvid olid mujal – mootorratas ja ilusad tüdrukud,» tunnistab Ruussaar.

Eeteeveelased usuvad, et Ainar Ruussaar jääb ka esimehena Ruuks – läptoppe ei loobi, võõrsõnadest pungil lausete asemel ütleb lihtsalt kurat ja kui vaja, joob klaasi õlut poliitikuga, aga ka telestaari või koristajaga.

Kuidas sul uues ametis läheb?

Tööd on jube palju.

Rohkem kui arvasid?

Umbes aimasin. Praegu pole mul programmijuhti ja seetõttu teen ka seda tööd. Mul on küll mitu inimest silmapiiril, kellega käivad läbirääkimised. Kolme-nelja nädala pärast tulen nimega välja.

Tead ka, milline anekdoot levib sinu kohta ETVs?

Tean küll. See on see, et 1. jaanuari hommikul kõnnib Ruussaar mööda telemaja koridori ja vastu tuleb spordireporter Osila. «Noormees, aita mind, võtame kuusel munad maha.»

Naljakas, see anekdoot hakkas levima juba vana-aasta õhtul.

Su eelkäijast Ilmar Raagist ei räägitud anekdoote. Sina oled ETVs kevadest 2003, aga anekdoot sündis alles nüüd. Mis on muutunud, kas nüüd saab sinult palka juurde küsida?

Palka sai ka varem juurde küsida.

Siis pole ju midagi muutunud.

Õhtuti on pere jaoks vähem aega, see on esimene muutus. Teiseks tunnen tohutut vastutust; ma ei tea, kas harjungi sellega. Varem esines hetki, kui sain öelda, et Raag võttis mu tööle, Raag mu ka vallandab. See polnud pingerida.

Peaksid olema targem, parem, ilusam?

Tunnen teatavat alakat. Olen hoopis teistsugune inimene kui Raag, olen teistsugune juht. Ma pole Ilmar Raagi kloon.

Keegi ei ootagi seda.

Kui Raag ütles, et olen tema mantlipärja, siis jäi mulje, et oodatakse. Aga võimalik, et mõtlesin selle välja.

Kardad, et avastatakse, et sa ei kõlba kuhugi.

Ei, seda mitte. Olen 1995. aasta oktoobrist olnud meedias juhtivatel kohtadel.

Mis on sinu kui ETV juhi suurim hirm?

Et olen pikalt kaagutanud nagu kana: ETV peab muutuma multimeediaorganisatsiooniks, peame kasutama kõiki kanaleid, minema jõuliselt mobiili ja internetti; ja siis ühel hetkel pean andma vastust, et miks see kõik pole nii.

Samas on Raag aastaid rääkinud, et ETV tahaks ja teeks, aga riik ei anna raha. Oleme sellega juba harjunud.

Igas sfääris on raha täpselt nii palju kui on. Olen kavandanud tegevusi, mis peaksid olema realistlikud.

Minu eesmärk on püüda alternatiivkanaleid kasutades 15–25-aastasi, kes ei vaata telekat.

Pole olemas sellist asja nagu üldine reiting või saade kõigile, silmas tuleb pidada sihtrühmi.

Oled keskealine, edukas, mees, pereinimene. Milline on sinu sihtrühmasaade?

Välisilma dokfilm, «Happy Hour» – sõltuvalt külalisest. «Kahvel» pisut vähem. «Foorum».

Aastal 2011 näeme ETVs ikka «Õnne 13», aga mida teed sina?

Kui vana ma siis olen? 44-aastane. 44-aastane mees Eestis... Ma ei tea. Tõenäoliselt olen ikka ajakirjandusega seotud.

Aga «Õnne 13»?

Läheb edasi. «Õnne» on üks tükike mosaiigis, millest koosneb Eesti ühiskond.

Rõhutad alati, et oled ja tahad olla ajakirjanik. ETV juhina sa «Pealtnägija» lossiskandaali-taolisi lugusid ei tee. Oled kade?

Olen sellest endale aru andnud. Selline lõik on iga ajakirjaniku unistus, aga ma pole kolleegide peale kade.

Nägid saatelõiku enne televaatajaid?

Episoode. Üldiselt ma ei vaata probleemseid telelõike montaažis. Aga selle saatelõiguga olin kursis.

Mida mõtlesid, tundsid?

Palvetasin, et ei aetaks segi põhjust ja ajendit. Mõtlesin, et pean jõuliselt kaitsma tublit ja tasakaalukat ajakirjanduslikku tööd teinud inimesi. Olin kindel, et pärast saadet on telefon punane. Aga helistas ainult üks mu sugulane, kes küsis, kas see toob nüüd jama kaela. Minu käest pole mitte keegi midagi küsinud!

Oled 24 tundi ööpäevas kättesaadav?

Vana harjumus BNSist, siis pidi, ja ka nüüd peab. Telemaja on näiteks põlenud... juhatuse esimees peaks alati olema kättesaadav. Tihti muudab probleemide lahendamise keeruliseks see, et pealikut ei saada kätte ja keskastmejuhid ei julge otsustada. Pealiku otsused võivad olla valed, kuid protsessid siiski toimuvad, mitte ei seisa.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43