Ehkki panga ametlik info kinnitas eile, et uusi ründeid reedese päeva pärastlõunaks lisandunud ei olnud, võib tegelik olukord pangas olla märksa tõsisem. Kliente, kelle troojalasega nakatatud arvutit on ära kasutatud nende pangakontolt raha riisumiseks, on Postimehe andmeil kokku üle poole tuhande, ehkki pank kinnitas eile õhtupoolikul jätkuvalt, et ohvreid on vaid «mõni». Hansapanga Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke kinnitas eile, et ohvrite arv ei saa ilmselt olla suur, kuna pangatöötajad pole pidanud vajalikuks teda isiklikult probleemiga kurssi viia. «Ründeid toimub tegelikult oluliselt rohkem kui pressis kajastatakse,» märkis Raasuke. «Paanikaks pole põhjust, toimuvat võib pidada turvaosakonna tavaliseks tööpäevaks.» Seni kinnitavad märgid, et Eesti pankade kundedest ohustab troojalane vaid Hansapanga kliente. Nii SEB, Nordea kui Sampo Pank kinnitasid, et nende kliendid troojalase tõttu kannatanud ei ole. «Erinevad rünnakud toimuvad ammusest ajast, nüüd on tõenäoliselt tegu uue tarkvaraga, mis võimaldab just panku rünnata,» leidis SEB-i IT-juht Ain Rasva. Rasva sõnul võib arvata, et pahatahtlik tarkvara ei anna enda kaitseta arvutisse installeerimisest millegagi märku. «Kui varem oli viiruse installeerimiseks vaja vajutada veebilehel mingit nuppu nagu «yes» või «ok», siis praegu piisab lihtsalt valele lingile klikkimisest,» märkis ta. «Nakatunud arvutis pole mingit Pac-Mani sarnast tegelast, kes liigub ringi ja inimeste raha õgib, vaid sinna istutatakse tarkvara, mis netipanga kasutamisel näiteks maksekorralduses saaja kontonumbri ära muudab.» Nordea internetipanga arendusjuht Martin Mark kinnitas, et Eesti pankade turvasüsteemid on niivõrd heal tasemel, et pankade ründamisel pole suurt mõtet. «Enamik ründeid on suunatud kasutajate endi või nende arvutite pihta,» tõdes Mark. «Varem oli kasutajaile suunatud ründeid rohkem, aga uuem trend on hoopis kasutajate arvuti ülevõtmine ja tehingute tegemine omaniku teadmata.» Seejärel kantakse raha saaja kontolt veel mitu korda edasi, kasutades jälgede segamiseks vahemeestena «tankiste». Microsofti esindaja Kairi Ütsmüts meenutas, et pahatahtlikku tarkvara ei pruugi arvutisse saada mitte ainult internetist, vaid ka piraattarkvara kasutades. «Häkitud piraattarkvara võib sisaldada Trooja hobuseid, mis on aga kõige ohtlikumad kasutaja järel nuhkijad,» märkis Ütsmüts. Tema kinnitusel ei pruugi pahavara eest kaitset pakkuda ka viirusetõrjeprogrammid, mis on hangitud ebaseaduslikult, kuna neid ei saa uuendada ega paigaldada värskeid turvaparandusi. |
