Sel nädalal alustas Vikerraadio regionaalsaadetega, et pakkuda üle-eestilisele programmile lisaks kord päevas suunatud programmi Lõuna- ja Lääne-Eesti kuulajatele. Saated «Lõunaring» ja «Läänering» on end mõne päeva jooksul kenasti käima tõmmanud. Paraku tuleb küsida, kas nii väiksel riigil on vaja kolme regionaalsaadet? Mida on Lääne-Eestil öelda, mis Põhja-Eestit ei huvitaks?

Sääraseks üldhuvitavaks teemaks oli ka saadet alustanud vestlus endise lastearsti Eevi Samarüütliga, kes teenitud vanaduspuhkusel olles hindas meditsiini hetkeolukorda kõrvaltvaatajana.

Erinevalt «Lõunaringist» võttis kesknädalane «Läänering» vaatluse alla tõsisemad teemad ja jäi nendes Lõuna-Eesti saatega võrreldes märgatavalt lokaalsemaks. Nii ehk mõjus saatelõik Hiiumaal suletud külapoest veidi võõrastavana, ent mängis «Lääneringi» kuulajaskonnale olulist rolli. Samuti olid kohaliku tähtsusega saateminutid, mis pühendatud Pärnu heakorraeeskirja vigadele ja usutlus Lääne Elu peatoimetajaga.

Küsimuse, kas selliseid regionaalsaateid on vaja, esitas saatejuht Toomas Šalda ka intervjueeritavale. Vastusest koorus välja tõsiasi, et teemad, mida Lääne Elu peatoimetaja pidas oluliseks kohalikul tasandil, lähevad samamoodi korda kõigile eestlastele. Nii oleks kolmapäevase «Lääneringi» lõpulugu libatöökuulutustest pakkunud huvi ka «Lõunaringi» kuulajatele.

Selge, et kõik head teemad korraga eetrisse ei mahu. Nii ehk oleks vaid ühe saate puhul teemade valikus joone alla jäänud mitmed lood, mis nüüd tänu regionaalsaadetele kuulajateni jõudsid. Õnneks on kõik saated Eesti Raadio kodulehel kuulatavad. Nii «Lõunaring» kui ka «Läänering» pakuvad üldhuviteemasid omanäolistena ja värske vaatenurga alt, mistõttu tasub nendega ka Põhja-Eesti kuulajal tutvust teha.