«Asi pole mitte Venemaa-poolses piirangus, vaid hetkel on tehnilised võimsused piiri peal. Peame läbirääkimisi, mismoodi saaks gaasi juurde ja mismoodi saaksid tarbijad kasutamist optimeerida,» sõnas ta.

Kotovi kinnitusel on katlamajadega arutatud reservkütuste kasutamise võimalust, et nad oleksid vajadusel valmis kasutama gaasi asemel kütteõli.

Kotovi sõnul on eelkõige vajalik tagada gaas soojuse tootmiseks ning see tähendab, et mõnes teises valdkonnas peab gaasi kasutamine seetõttu vähenema.

«Hetkel on Eestis gaasi tarvitamine suurem kui 1991. aasta alguses, kui oli tipp-periood,» sõnas ta.

Tõsisemaid probleeme katlamajade varustamisel Kotovi sõnul siiski ette näha pole.

Kujunenud olukorrast informeerisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nii Eesti Energia kui ka Tallinna Küte. Koos jõuti kokkuleppele, et gaasi nappuse tingimustes läheb Iru Elektrijaam osaliselt üle kergkütteõli kasutamisele.

Ministeeriumi lubab vajadusel eriloaga tuua Eesti territooriumile suurema väävlisisaldusega küttemasuuti tagamaks Tallinna suurte, seni gaasil töötanud katlamajade töö.

Ka Narvas oli gaasisurvega probleeme. Seetõttu seadistas Eesti Energia ühe gaasil töötava soojatootmisjaama ümber põlevkiviõlile.

Nende abinõude tõttu ei jää Eestimaal keegi külma, sest nimetatud suurtarbijate üleviimine vedelküttele lubab vähendada oluliselt gaasi tarbimist Eestis. See samm kindlustab ülejäänud tarbijad piisava gaasi kogusega.

Möödunud aastal müüs Eesti Gaas Eestis maagaasi 780 miljonit kuupmeetrit, 2004. aastal oli see kogus 753 miljonit ja 2003. aastal 691 miljonit kuupmeetrit.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33