Komisjoni aseesimehe Tõnu Adra sõnul tehakse USAs kopteri hüdrovõimendi ehk servo teste, mis peavad selgitama seadme rikkest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Pärast testide vastuste saabumist koguneb taas uurimiskomisjon, et uut teavet analüüsida.

Adra sõnul kulub õnnetuse põhjuste osas lõplike tulemusteni jõudmiseks veel aega, sest kuigi toimunu üldpilt on juba kujunenud, tuleb kõiki nüansse ka tõestada ja seejärel nõuetekohaselt vormistada.

Mullu detsembri keskel teatas uurimiskomisjon, et vahetult enne õnnetust muutus pearootori hüdrovõimendi rikke tõttu järsult kopteri tiivikulaba seadenurk, mistõttu kaotas lennumasin stabiilsuse ning see võiski olla kopteri allakukkumise peamine põhjus.

«Rahvakeeli öeldes, kopterit juhitakse tiiviku labade seadenurga muutmise teel hüdrovõimendi abil ja ühel hetkel muutus ootamatult laba seadenurk,» rääkis Ader mullu detsembris BNSile.

«Seda võib võrrelda juhtumiga, kui autoga täiskiirusel sõites soovib juht keerata veidike rooli, aga mingil põhjusel keerab rool end täielikult välja.»

Tema sõnul on uurijad kindlad, et pearootori labade seadenurga ootamatu muutus sai alguse hüdrovõimendi ehk servo rikkest.

Aderi kinnitusel avalikustab uurimiskomisjon õnnetuse aruande kohe, kui on õnnestunud kopterihuku põhjus välja selgitada.

Tallinnast Helsingisse regulaarlennul olnud Copterline’i helikopter Sikorsky S-76C+ kukkus Tallinna lahel alla mullu 10. augusti pärastlõunal mõni minut pärast õhkutõusmist. Õnnetuses hukkusid kõik 12 pardal olnud reisijat ja kaks meeskonnaliiget.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5