| |
|
 |
Talvine loodus Foto: Ain Protsin |
 |
Haiglad ja kiirabi on külmalaineks valmis
(7)
19.01.2006 12:50
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Sotsiaalministeeriumi teatel on nii kiirabi kui haiglad seoses saabunud külmalainega valmis vastu võtma külmakahjustustega patsiente.
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul töötasid eelmisel ööl kõikide haiglate süsteemid häireteta, seoses külmaga probleeme ei olnud. Kiirabi töökoormus oli tavapärane.
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul tuleks külmakahjustuste
vältimiseks juua sooja jooki ning hoiduda alkoholiga liialdamisest. Tugevate
miinuskraadide juures käitub organism tavapärasest erinevalt, doose tuleks
vähendada ja kindlasti mitte suurendada.
«Juba keskmine joove on üliohtlik, sest selle tulemusena kaob külmastress,
mis omakorda vähendab tundlikkust ja tõstab tõenäosust uinuda,» ütles Adlas.
«Eriti ohtlik on alkohol juhul, kui inimene on passiivne – teadvusetu,
vigastatud või kinni kiilunud. Sellisel juhul kiirendab alkohol oluliselt surma
saabumist, sest alkohol laiendab nahaaluseid veresooni ning seal maha jahtunud
veri jahutab kiiresti ka sisemised organid.»
Peaarsti sõnul on kange alkohol väikestes kogustes (4cl) näidustatud
vaid liikumisel, kuna toob keha toodetud soojust läbi laienenud veresoonte
nahapinnale.
Oluline on välisõhus aktiivselt liikuda ja mitte välja puhkama jääda.
Sotsiaalministeeriumi pressiosakonna teatel võib 30-kraadise pakasega õues
olla maksimaalselt pool tundi. Peale seda peaks ennast soojendama
toas, autos või tuulevaikses kohas.
Mida tugevam on tuul, seda kiiremini on nahal oht külmuda. Kuna külmunud
kehaosad muutuvad tundetuks, peaks külma käes liikudes paluma kaaslastel
kontrollida nägu ja kõrvasid. Valgeks muutunud nahk annab märku külmumisest.
Kindlasti ei tohiks kasutada ekslikku rahvatarkust ja külmunud kohti lumega
hõõruda või hingeõhku peale puhuda. Külmunud koha niisutamine lume või
hingeõhuga võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Samuti ei tohi külmunud kohti soojendada kuuma vee või saunaga. Kõige parem
on kuiva õhu käes aeglane soojenemine toatemperatuuril.
Välisõhus liikudes ei soovitaks ka salli suu ette panna – sall on
termoisolaator, mis korjab niiskuse endasse ning suurendab salli all oleva naha
külmumise ohtu.
Väga tuulise ilma puhul on soovitav panna käsi näo ette või kasutada
puuvillast salli nii, et nina või suu hingamiseks salli alt välja jääb.
Soovitused külma korral käitumiseks leiab ka tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt www.tervisekaitse.ee
|