| Kauaoodatud otsusega tunnistati ebaseaduslikuks Rootsi
ametiühingu boikott riigis lätlaste tööjõudu kasutanud Läti ettevõtte vastu,
mistõttu viimane läks pankrotti, vahendas EUobserver . «Selline aktsioon tööpaiga vastase blokaadi näol tähendav teenuste pakkumise vabaduse piiramist, mis seekordsel juhul ei ole õigustatud avaliku huviga töötajate kaitsmiseks,» teatas kohus. Kõrgeimasse kohtuinstantsi jõudnud juhtum sai alguse 2004. aastal, vahetult pärast kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Seda võib vaadata kui pretsedenti liikmesriikidele, kus kehtivad rangemad reeglid töötajate sotsiaalseks kaitseks. Vaidlus keskendus palkade ümber, mis Rootsi ametiühingu hinnangul olid Vaxholmi linnas koolimaja ehitanud Läti firmas Laval liiga madalad. Ametiühing nõudis palkade tõstmist samale tasemele kohaliku ehitussektori palkadega. Kompanii juhtkond keeldus sellest, misjärel asusid ametiühingu liikmed ehitusplatsi blokeerima, katkestades seal igasuguse tegevuse. Euroopa kohus leidis nüüd, et ehkki mõnikord võivad sellised kollektiivsed aktsioonid olla õigustatud, et kaitsta kohalikku ühiskonda vastavalt kohalikule seadusele ebaõiglase dumpingu eest, ent neid ei saa kasutada survestamaks ettevõtet alustama palgaläbirääkimisi, kui ei teata, kuhu kõnelused välja jõuavad. Lisaks märgiti, et ametühingu aktsioon sundimaks välisfirmat alustama määramata kestvusega läbirääkimisi muudab sellele ettevõttele «vähem atraktiivseks või keerulisemaks» ehitustööde teostamise ning tähendab seetõttu teenuste vaba liikumise piiramist, mis on ELi siseturureeglite üks alustalasid. Samas andis kohus ametiühingutele ka positiivsemaid signaale, lisades, et kui kollektiivse aktsiooniga soovitakse tagada töötajatele sotsiaalseid õigusi, mis on sätestatud riigi seadustes, siis oleks see õigustatud ka ELi õiguse järgi. Värsket kohtuotsust peetakse sellegipoolest tõsiseks löögiks Põhjamaades rakendatavale edukale sotsiaalmudelile, mis näeb ette kõrget tööhõivet ja inimeste sotsiaalset kaitset . Euroopa Komisjon märkis oma reaktsioonis, et tegemist on «väga nüansirikka» otsusega, mida tuleb analüüsida «väga hoolikalt». Seejuures juhiti aga tähelepanu otsuse põhiosale, mis kinnitab, et ühe liikmesmaa organisatsioonid peavad arvestama kollektiivsete palgalepingutega võõrfirmas, olenemata nende sisust. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
