Pirita halduskogu reformierakondlasest esimees Mati Eliste ütles, et kuna hääled jagunesid võrdselt, siis halduskogu seisukohta ei võtnud. See tähendab, et juba 2005. aasta jaanuaris esimest korda arutamisel olnud planeering peab otsust ootama 7. jaanuarini. Planeeringut, mille järgi peaks TOPi hoone juurde tulema suur veekeskus, uus kolmekorruseline büroohoone, avalik supelrand ning uued kortermajad, toetas viis reformierakondlasest halduskogu liiget. Vastu olid Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide esindajad. Puudus keskerakondlane Jüri Ratas. Eliste tahab arengut Praegusest TOPi peahoonest linna poole, parkla ja kummiremondi töökoja asemele planeeritud umbes 360 korteriga elurajoon on toonud kavale piritalaste ägedat kriitikat ning venitanud selle vastuvõtmist. Eliste märkis, et kui riik viis aastat tagasi TOPi selle praegustele omanikele müüs, oli autoparkla märgitud arendusalaks. «Kuigi planeeringu üle otsustab omavalitsus, võib väita, et arendajal on siin teatud õigustatud ootus,» lausus ta. Eliste sõnul pooldab ta planeeringut põhjusel, et TOPi kvartal lõpuks arenema hakkaks. «Piritale on vaja tõmbekeskust, muidu muutume läbisõiduhooviks Tallinna kesklinna ja Viimsi vahel,» lisas ta. Halduskogu aseesimees Toivo Paavle lausus, et ei toeta alale sobimatute elamute ehitamist. «See on küllaltki esinduslik koht,» märkis ta. «Kui sinna midagi ehitada, siis midagi unikaalset. Kas spordirajatis või nagu Lagle Parek ütles, et võiks olla lausa ooperiteater.» Terik ootab otsust Enne kui planeering taas linnaplaneerimise ametisse jõuaks ja sealt edasi linnavalitsusse läheks, peab selle suhtes oma seisukoha välja ütlema ka Pirita linnaosa vanem Tiit Terik, kes soovis enne oma otsuse tegemist ära kuulata halduskogu arvamuse. «Ma ei lange kategooriliselt ei ühele ega teisele poole,» tõdes ta. «Midagi võiks seal toimuda, kuid iseasi, mis mahus. Nii ilusa koha peal kummivahetuse töökoda hoida pole just kõige mõistlikum.» TOPi nõukogu esimees Aivar Tuulberg usub, et planeering kiidetakse järgmisel halduskogu istungil heaks. «Patiseis näitab, et meie olukord pole sugugi lootusetu,» lausus ta. Tuulbergi sõnul kaalub firma korterite arvu vähendamist ja teenindus- ning äripindade osa suurendamist. TOPi ala ümberehitamiseks kulub 1,5–2 miljardit krooni. |
