Suur ülepingutus lööb välja ETV saatetutvustustest, ja lõppu ei paista tulevat: ««Paar» õngitseb Eesti elu supipotist vaataja taldrikule kõige mahlasemad palad ning teravamad suutäied. Kulbi pistavad patta...» jne. Mis on palad supi sees, kas midagi sellist nagu fileekalaklimbid? Ja suutäied? Need peaksid minema otse suhu, mitte aga tegema vahepeatust taldrikul.

Mõni lause sunnib mõistatama, kas peidus on üli- või ülevaimukus. Võistlustantsija Emma-Leena ütleb (SLÕL), et Kostjaga astub ta «kõige paremini ühte jalga». Vististi ühemõtteline on (või ei ole?) Linnalehe kuulutus: «Tarmeko otsib preemiaraha eest süütajat». Rahast veel. SLÕLi kõverlause: «Ümberringi vedeles kõikvõimalikke autojuppe, klaasikilde, raha ja muud kokkupõrkest jäänud prahti.»

Pealepanijad tuletasid meelde, et tõekuulutusi ei maksa siduda eitusega, peaks proovima selgemini: «Õnn ei ole rahas. Ma ei ole kodus. Savisaar ei ole pätt.» Eks ole teiegi tähele pannud moodsat asendusvõtet: mitte «ei ole», vaid «on olematu». Lumi on olematu. Õnn rahas on olematu. Ja Diplomaatiast: «Nii meil Eestis kui mujal Euroopas on usaldusväärsed teadmised kolmandast Euroopast sama hästi kui olematud.» Saaks ju öelda, aga see pole nii peen: teadmised puuduvad.

Olgu muuga kuidas on, aga vaimukus, ehtne ja hea, peab olevaks jääma. Ja jääbki, kui teeme säsiseid lauseid. Mõned näited sellest aastast siia otsa. «Juba Charles Darwin tõestas. Et soodusmüügid teevad inimesest ahvi» (Mart Juur). «Kahjuks pidavat Eesti poliitikutel olema nii paks nahk, et selgroogu pole vajagi» (Martin Kala). «Jõulud saabuvad omatehtud piparkookide krõbinal» (PM).

Piparkoogi-lausest saame tuletada üllatava soovi pühadekaardile – «Krõbisevaid jõule!» Ärge lootkegi kuulda rahatähtede krõbinat, siin on see olematu.