Kelmid näitavad tulevastele ohvritele lepinguid ja oma passe. Nad jätavad igati korraliku inimese mulje. Lipsud, ülikonnad ja kammitud soengud. Nad on sümpaatsed. Juba ajalooliselt on kelme peetud kõrgemasse klassi kuuluvateks – sest nad teevad tööd ajuga.

Tegelikult on korralikkuse maski taha peitunud lihtlabane kelm – mängur, osav laveerija, kes manipuleerib inimese usaldusega. Tema jutt on sorav. Ta esitab fakte, millega jätab kompetentse inimese mulje. Mis kõige olulisem – jutt peab suures plaanis klappima, et inimene ei hakkagi mõtlema.

Samal teemal: Õnnis elu Ameerikas (2) Hea töö Norras ja Soomes (2)

Seega – kuidas mitte usaldada inimest, kes pakub sulle tööd?

Head psühholoogid

Kelmide psüühilise profiili põhijooni esile tuues märgib sisekaitseakadeemia politseikolledži krimonoloogia õppejõud Uno Traat, et nad on tavakurjategijatest mõnevõrra intelligentsemad, märksa osavamad suhtlejad ning riskialti käitumisega. «Kelmid on head psühholoogid. Nad oskavad inimestega erakordselt hästi manipuleerida ja see ongi keskne märksõna, miks inimesed ikka ja jälle petta saavad,» ütleb ta.

Laias laastus võib kelme jagada kaheks: psühhopaadid ning oma tegudest täielikult aru saavad kelmid. Haige kelmi tunnuseks on see, et nad teevad väga palju kirjavigu.

Esimese tüübi üks näidetest on Merike Vals, kes aastatel 1995–1999 pakkus inimestele mitmesuguseid teenuseid, mille eest võttis raha, ent jättis lubadused täitmata. «Ta ei saanud kuni lõpuni aru, et on teinud midagi valesti,» meenutab keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna endine komissar Henri Sepp.

Legendiks muutus ka Janek Paklinski, kelle kelmused ulatusid alates olematute küllakutsete vormistamisest Soome kuni Võru lihakombinaadist raha välja petmiseni. Tema sai oma tegudest aru, kuid ei näinud neis erilist probleemi.

Oma tegudest selgelt aru saav kelm tegutseb sihikindlalt – ta teab, et kui ta rikastub, siis teiste arvel. Ta mõistab, et see on halb, kuid ei pööra sellele tähelepanu.

Politseiameti politseidirektori Indrek Tibari sõnul tuleb kelme liigitades vahet teha: üks osa tegutseb väikeste summadega, näiteks inimestelt olematu töö eest raha välja pettes, teine on suurema kaliibriga seltskond, kes liigutab pettusi tehes miljoneid.

«Suure kaliibriga mehed kasutavad finantspettustes keerulisi, ehtsana näivaid, kuid sisutuid termineid. Nad toovad mängu laused, et tegemist on selliste salapäraste programmidega. Näidatakse sisult tühje, kuid tähtsana näivaid dokumente, provokatiivselt tehakse pikad lepingud, avaldused, tõendid. Sellega aetakse ohvril pea sassi,» loetleb Tibar.

Tähtsusetu pole ka element, kus rõhutakse pakkumise elitaarsusele: see tööpakkumine on ainult 20 esimesele ja sa pead kiiresti otsustama.

Neelavad konksu alla

Kelmide ja petturite ohvrite hulka satub mitmesuguseid inimesi. Mõned on väga suures rahahädas, kes lähevad meeleheitel olles kergesti ettesöödetud konksu otsa. «Nad minetavad tavapärase valvsuse ega oska küsida lisaküsimusi, mida nad ehk tavalisel töövestlusel teeksid,» kirjeldab Uno Traat.

Enamasti on ohvrid tavalised inimesed ja paljudel on see kelmusega esimene kokkupuude. «Aga on ka neid, kes järjepidevalt pettuse ohvriks langevad. Kuid nemad on ohvrid kõikjal,» arutleb Sepp.

Endine kriminaalpolitseinik Koit Pikaro leiab, et kelmid on psüühiliselt ohvritest tugevasti üle, sestap langevadki inimesed nende võrku.

Politseinikud nimetavad ohvri ühe iseloomuomadusena ka lihtsameelsust. «Kuidas muidu võib mõni inimene korduvalt kelmi ohvriks langeda,» küsib Indrek Tibar.

On ju lihtsameelsuse üks paremaid näiteid mustlaste võrku langevad inimesed: nad annavad mustlastele oma vara, et viimased neilt siis näiteks needuse võtaksid.

Kelmid liigitatakse üldjoontes valgekraede kuritegevuse alla. USA kriminoloogid ennustasid juba 1980ndatel, et peatselt algab tavakuritegevuse (vargused, röövimised, tapmised, vägistamised – toim.) taandumine ja asemele tuleb valgekraede kuritegevuse tõus.

Traadi sõnul pidasid ennustused paika nii USAs kui ka Lääne-Euroopas. «1990ndatel oli järsk tavakuritegevuse langus, kuid valgekraede kuritegevus kasvas kiiresti. Eesti järgis sama trendi mõningase hilinemisega ning võib väita, et ka meil kasvab just valgekraede kuritegevus,» märgib Traat.

Valgekraede kuritegevuse tõus on seostatav infotehnoloogia kiire arenguga. «Jõustruktuurid on muutunud tugevamaks ja ka kurjategijad, reageerides uuele olukorrale, on muutunud kavalamaks ning rafineeritumaks,» lisab Traat.

Tema sõnul tasub meenutada aegade kuulsaima kriminoloogi Edwin Sutherlandi 65 aastat tagasi esitatud väidet, et valgekraede kuritegevust on tugevalt alahinnatud, samal ajal ei jää selle kuritegevuse ohtlikkus ühiskonna jaoks mingil juhul tavakuritegevusest maha.

«Valgekraed, sealhulgas ka kelmid, kõrvaldavad summasid, mis sageli ületavad mitme suurusjärgu võrra tavakurjategijate varastatud ja röövitud summasid,» selgitab Traat. Ta lisab, et Eesti poliitikud ja jõustruktuurid kahjuks alahindavad valgekraede pettusi.

Kas kelmid võiksid aja jooksul saada korralikeks? Koit Pikaro ütleb: «Kes korra on kelmuse korda saatnud, jätkab seda. Lisaks kasule tunnetab ta moraalset võitu ja üleolekut. Ta naudib seda ja korra seda tunnetanuna, jätkab. Kunagi müütas ta olematuid botaseid, hiljem hakkas müüma olematuid kortereid või töökohti.»

Tibar soovitab inimestel vähimagi kahtluse korral varuda aega ning mitte kohe otsustada. Kui teile pakutakse tööd välismaal, tehke taustauuringuid. «Peamine on esitada täpsustavaid küsimusi: firma aadressid, telefoninumbrid, kes on omanikud, B-kaart, kuhu te veel oma tooteid olete pakkunud, kaua olete tegutsenud. Ja kui ikka kahtlete, pöörduge politseisse,» pakub Tibar.

Kelmused Eestis

• 1993 – 512

• 1994 – 785

• 1995 – 869

• 1996 – 889

• 1997 – 1863

• 1998 – 1919

• 1999 – 1330

• 2000 – 1802

• 2001 – 2286

• 2002 – 1760

• 2003 – 2542

• 2004 – 2073

• 2005 - 2147 (11 kuud)

Allikas: politsei

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.71