|
Seesama Tarmo Rüütli on tõestanud, et eestlasestki
peatreener suudab meeskonda edukalt juhtida. Meenutades Tallinna Levadia edukaid
euromänge, ei tohiks kellelgi kahtlust olla, et Rüütlis on peatreeneri sisu.
Iseasi, kas kodumaine «jalgpallijumal» Aivar Pohlak suudab unustada kunagised
erimeelsused Rüütliga. Kuid mulle tundub, et Rüütli sisimas ihkab end koondise
eesotsas proovile panna.
Ta on mängijatele autoriteet ja igas mõttes
kaasaegne treener. Need on omadused, mida ma praeguse peatreeneri, taanlase
Viggo Jenseni puhul kasutada ei julge. Paljudele sai juba pärast Inglismaa-Eesti
mängu selgeks, et taanlasega läksime siiski alt. Esiteks oleks ta siis mängu
vaheajal Wembley staadioni garderoobis läinud meeskonna hambutu esituse pärast
enesevalitsust kaotades peaaegu kätega kallale Mart Poomile, kes julges
kaptenina mängijate kaitseks sõna poetada.
Teiseks olid rahvuskoondise mängijad juba siis
Jenseni suhtes iroonilised. Tema üle naerdi seda varjamata. Kui mängijad
treeneri arvel suud pruugivad, on asjad korrast ära. Siis on kaks varianti. Kas
vahetada treenerit või mängijaid. Arvestades, et tasemel mängijaid Eestis napib,
siis on ainus variant treenerivahetus.
Jensen solvas oma mängijaid, kui rääkis
ajakirjanikele, et Eesti koondise juhendajana pole tal valida piisavalt häid
mängijaid. Tark treener ei ütle kunagi nii. Isegi oskustelt ja mängutempolt
aeglasem meeskond suudab ühtselt võideldes ja õige mängutaktikaga vastaseid
nõelata.
Jenseni taktikepi all pole me pidanud ühtegi head
mängu. Ta on vanamoeliselt jäik ega ole suutnud vastastest lähtudes õiget
taktikat valida. Ma väidan, et kui vaja, pidanuksime mõnes mängus vana head
4-4-2 süsteemi mängima. Tarmo Rüütli on Levadia eesotsas mitu korda niimoodi
vangerdanud.
Võtame näiteks hooaja viimase mängu Pärnu Vapruse
vastu, kellega tehti 4-4-2 formatsiooni mängides sotid selgeks juba avapoolajal.
Teiseks poolajaks jooksis Levadia väljakule juba uue asetusega – rombina. Nii
pandi tehniliselt vähem osavate ja aeglasemate pärnakate jaoks keskväli lukku ja
jäeti endi liikuvatele poolkaitsjatele rohkem ruumi äärtele liikuda. Treeneri
sellised targad otsused mulle meeldivad.
Seepärast peaksimegi mõne «poolkõva» välismaa
peatreeneri asemel andma nüüd võimaluse Tarmo Rüütlile. |
