Colorado ülikooli teadlase Stephen Mojzsise ja tema kolleegide sõnul on enamik varajase, umbes neli miljardit aastat tagasi kujunenud maakoore jäänustest maakoore pidevas muutumises kadunud.

Austraaliast õnnestus nende väitel veel säilinud kristalle leida.

Mojzsise sõnul annab sellest, et tegemist on just algelisest maakoorest pärit kristallidega, tunnistust koos tsirkooniumiga leitud haruldane keemiline element hafnium.

«See on teadaolevalt üks vähestest Maa materjalidest, mis on võimeline maakoore muutumisprotsessis säilima,» ütles Mojzsis agentuurile antud intervjuus.

Mojzsis ja tema kolleegid leidsid viiteid varase maakoore kohta Austraalia lääneosas asuvast settekivimimaardlast, mis arvatakse olevat umbes 4,4 miljardit aastat vana.

Teadlaste sõnul viitab terakeste koostis sellele, et nad tekkisid just sellisel temperatuuril, mis on vajalik maakoore moodustumiseks, oluliseks teguriks sealjuures oli vesi.

«Arvatakse, et (varajane) maailm nägi pigem välja nagu kuumaastik, mitte veega kaetud maailm mandrilise pinnaga,» kirjutab Mojzsis ajakirja Science tänases numbris.

Mojzsisi väitel näitavad aga viimatised leiud, et paarsada miljonit aastat pärast Maa teket olid siin kolm eluks vajalikku elementi – vesi, energia ja orgaanilised ühendid.

«Nüüd me näeme, et see oli tõenäoliselt nii 4,5 miljardit aastat tagasi… See aitab seletada, kuidas muutus Maa selliseks elamiskõlblikuks paigaks,» kirjutavad teadlased.

Mojzsis lisas, et ühtlasi võib see tähendada, et õigete tingimuste olemasolu korral võib elu tekkida üsna pea pärast planeedi tekkimist.

«Me ei tea, kuidas elu alguse sai. Aga kui see juhtub nii kiirest, võib see tähendada, et see on tavaline – see on lihtne.»

Varasemad teated elust Maal pärinevad 3,5 miljardi aasta vanustest Lõuna-Aafrikast kivistunud laavast leitud kiududest ja torukestest, mis arvatakse olevat ühe bakteri tekitatud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2