Terrakotavaas, mille küljele oli joonistatud läänemaailma vanim kaart. Foto: Repro

Glasuuritud terrakotavaasi postmargisuurusel tükil on kujutatud Itaalia «saapa kontsa», Apuulia piirkonda.

«Soleto kaardi» leidsid Montpellier`ülikooli ajaloolased belglase Thierry van Compernolle juhtimisel kaks aastat tagasi.

Selle paremaks uurimiseks hoiti leidu siiani saladuses.

«See on esimene selline kaart, kus on ära märgitud osa Vahemere piirkonnast ning mis näitab siiani olemas olevaid kohti,» selgitas van Compernolle.

Kaart on üles ehitatud samal põhimõttel nagu tänapäevased kaardid. Asustatud kohta märgib punkt, mille juures on kreekakeelne kohanimi.

Vasakul pool olev meri, mis kannab sellel kaardil kreekakeelset nime Taras, on tänapäeval tuntud Taranto lahena.

Ülejäänud kohanimed on tol ajal Apuulias kasutatud kohalikus messapiani keeles.

Siksakiliste joontega on ära märgitud ka mõlemal pool poolsaart asuvad Joonia ja Aadria meri.

Mitmed kaardil märgitud 13 linnast, nagu Otranto, Soleto Ugento ja Leuca on siiani alles ja kannavad sama nime.

Ajaloolaste arvates on «Soleto kaart» üheaegselt nii klassikalise antiikajastu vanim geograafiline kaart kui esimene tõend, et kreeklased oskasid kaarte valmistada juba enne roomlasi.

Suurem osa siiani leitud samasuguseid kaarte pärineb Rooma ajastust ning meie ajaarvamise järgsest perioodist.

Ekspertide arvates annab see leid võimaluse nii ümber hinnata senised teadmised antiiksest kartograafiast kui ka võimaldab teha järelduse, et tollel ajastul Apuulias elavatel Messapiani hõimudel oli palju tihedam side kreeklastega kui siiani arvatud.

«Soleto kaarti» võib alates käesolevast nädalast näha Taranto Rahvuslikus Arheoloogiamuuseumis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5