Kahjuks Ernesaksa Tormise-debüüt on siiski jäänud praegusest plaadimängust välja. See on 47 aastat tagasi kõlanud «Rahu päev». Võib-olla koidab selline päev veel uuesti? Ehk saaks siis ka välja selgitada, mida riigivastast õieti sisaldasid «Mõtisklused Leniniga», et nende ettekanne 1982 ära keelati? Kas teha selleks veel üks, kuues plaat? Mida sellele siis nimeks panna? Mis nägemused need oleksid? Au RAMile«Rahu päev» oli mul esimene spetsiaalselt RAMile kirjutatud teos. Järgmine lugu, «Kolm mul oli kaunist sõna» tuli kaks aastat hiljem. Ja siis hakkas neid tasapisi lisanduma. Mõne aja pärast kujunes RAM mu püsitellijaks. See oli siis, kui Olev Oja peadirigent oli. Jätkus ka hiljem, just Ants Sootsi isiksuse mõjul. Nii ongi pärast minu loomingulise elu lõppu, alates 2000. aastast tulnud teha veel spetsiaalseid meeskooriseadeid, mis viimasel, Kalevala-plaadil kõlavad – «Sampo tagumine», «Raua needmine», «Lauliku lõpusõnad». Tõsi küll, «Raua needmise» meeskooriversiooni jõudis Rootsi üliõpilaskoor Svanholm Singers esimesena plaadistada juba aasta tagasi. Uus kogum, uus teos Vaadeldes nüüd kõiki viit CDd komplektina, tuleb tunnistada, et see pole enam niivõrd minu teos, kuivõrd Ants Sootsi oma! Kõik viis plaati, igaüks eraldi ja kõik koos moodustavad terviku, milles mina olen vaid algmaterjaliks. Tõepoolest, igal plaadil on oma terviklik kompositsioon, arendus, kulminatsioon ja coda. Ja samuti kogu tsüklil. Eraldi võetuna moodustavad tsükli veel kolm esimest plaati, «Nägemused Eestist». Eraldi teos on samuti kolmapäevase esitluskontserdi kava, mis lisaks Tallinnale viiakse Võrru, Paidesse, Tartusse. Küsides nüüd endalt banaalse ajakirjanikuküsimusega: «Mis tunne on?», vastan, et tore tunne on olla materjaliks loova mõtte käes! Plaadisari «Tormise nägemused» on Ants Sootsi ja RAMi ühismõtte ja ühistöö vili. Nähku ja kuulgu kõik! |
