|
Et eluasemelaenu põhiosa makse igas kuus oleks
1500 krooni (siia lisanduks intressid), tähendab see enam kui poole miljoni
kroonist laenu ja igakuine netosissetulek peaks olema vähemalt 7000 krooni.
Tõsi, see summa jääb Eesti keskmise juurde.
Aga mis siis, kui sissetulek ei võimalda
eluasemelaenu võtta, kuid peres on ikkagi kolm last? Mis saab siis, kui
kolmelapseline pere ei taha laenu võtta, sest kodu juba olemas? Kas nemad on
vähemväärtuslikud mitmelapselised pered?
Aga mis siis, kui pere sissetulek on igas kuus
100 000 krooni? Kas nende kulutusi eluasemelaenule peaks ikka riik kinni
maksma? Äkki lähtuks raha jagades siiski põhimõttest, et anname eelkõige neile,
kel seda hädasti vaja.
Minul on üks laps ja mistahes kriteeriumide järgi
ma toetusesaajate hulka ei kvalifitseeruks (igakuine 300-kroonine
lapsetoetusraha muidugi välja arvata). Ja ega ma ei peakski. Seepärast on mul
hästi lihtne targutada, omamata kaustade kaupa statistilisi andmeid ja analüüse
toetuse mõjust riigieelarvele ja meie SKPle.
Riik võiks sellisel juhul teha nii, et mida
väiksem on inimese sissetulek, seda suurema osa laenust maksab riik kinni. Ja
kuna seda teaksid ka pangad, poleks 4000 krooni teenival poemüüjal probleem
endale soetada endale ühetoalise asemel näiteks kolmetoaline. Juhan Partski ju
ütleb, et elukeskkond peab lastel olema hea.
Eesti-sugune väikeriik peab ponnistama – maksku
mis maksab -, et siin sünniks rohkem lapsi. Ise isapuhkusel olnuna tean selle
hüve positiivset poolt ning ega ma ei varjagi, et vanemapalk paneb minusuguseid
teisele või isegi kolmandale lapsele mõtlema.
Eluasemelaenu kinnimaksmine on ehk liig järsk hüpe
edasi. Miks mitte alustada näiteks toetusest lasteriietele, vankritele jms?
Kuid teeksin siinkohal täiesti ketserliku
ettepaneku: iga pere, kuhu sünnib kolmas või rohkemas laps, saab lapsele nime
pannes perekonnaseisuametis ankeedi, kus ta siis märgib ära, millele soovib
kulutada riigi mõeldud mõnituhat krooni. Täiesti vabalt võiks see vormuda riigi
makstud kinkekaardina.
Kuigi elame ajal, mil raha oleks justkui palju ja
tuleks üha juurde, tuleks siiski selle laialijagamisel tõsiselt mõelda, et see
ikkagi kõige õigemasse kohta läheks. Viiesajaseid niisama põletada oskab
igaüks. |
