ÜRO rahuvalvaja Bunias Kongo Demokraatlikus Vabariigis Foto: AP

Konfliktide arv on üle maailma vähenenud peamiselt tänu ÜRO rahuvalvemissioonidele ja relvastatud konfliktide vältimiseks korraldatud operatsioonidele. 

Inimese Turvalisuse Raport (Human Security Report) näitab 21. sajandi sõjast ja rahust üllatavat pilti: lahinguväljal hukkunute arv on järsult langenud, oluliselt on vähenenud ka genotsiidijuhtumite arv ja inimõiguste rikkumiste vähenemine.    

Ainuke poliitilise vägivalla vorm, mis on laienenud, on rahvusvaheline terrorism. See keskmiselt tapnud enam kui 1000 inimest aastas viimase 30 aasta jooksul.   

Raporti järgi on sel perioodil relvastatud konfliktides tapetud igal aastal kümneid tuhandeid inimesi. 

Vaatamata ülemaailmse turvalisuse järsule paranemisele hoiatatakse raportis enesega rahulolu eest, märkides, et maailma toimub endiselt 60 sõda, kaasarvatud tõsised konfliktid Iraagis ja Sudaanis Darfuris. 

«Külma sõja järgseid aastaid tähistavad suured humanitaarsed katastroofid, jämedad inimõiguste rikkumised, sõjakuriteod ja alati veriselt lõppevad terroriaktid,» on kirjas uuringus.

«Risk, et uued sõjad võivad puhkeda, või siis jätkub mõni vana konflikt, on väga reaalne,» hoiatab see.

Sellest hoolimata pole raporti järgi pessimismiks põhjust.  

Uurimistööd juhtinud Briti Columbia Ülikooli professor Andrew Macki sõnul kadusid külma sõja lõpuga pinged kapitalismi ja kommunismi vahel.    

Raporti järgi pole mitte ainult relvastatud konfliktid vähenenud enam kui 40 protsendi võrra alates 1992. aastast, vaid näiteks kokkupõrked, mille käigus on hukkunud enam kui tuhat inimest, on vähenenud koguni 80 protsenti.

Hoolimata Ruandas aastal 1994 ja Bosnias Srebrenicas aastal 1995 toimunud genotsiidi on massimõrvade arv religiooni, etnilise päritolu või poliitiliste tõekspidamiste tõttu vähenenud 80 protsenti 1988 tipphetke ja 2001 aasta vahel. 

1988. aasta tähistab verise Iraani ja Iraagi sõja lõppemist ja Saddam Husseini Anfalis korraldatud tuhandete kurdide tapmist.

Pärast Teise maailmasõja lõppu on oluliselt vähenenud lahingutes hukkunute arv aastas iga konflikti kohta.

Professor Macki sõnul oli halvimaks aastaks 1950. Siis sai iga aastal keskmiselt 37.000 inimest lahinguväljal surma. «Aastal 2002 oli see arv näiteks 600 – harukordne muutus.»  

Raporti koostamist rahastasid Kanada, Rootsi, Norra, Šveits ja Suurbritannia.

Aastal 2006 koostatavas raportis on Macki sõnul põhitähelepanu sõjapidamise kaudsel maksumusel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4