Teadlased hoiatavad, et selle protsessi käigus eritub miljardeid tonne süsinikuühendeis, mis võivad atmosfääris kiiresti muutuda kasvuhoonegaasideks ja kiirendada globaalset soojenemist.
Pinnase pehmenemine muudab ebakindlaks ka suurte nõukogudeaegsete betoonist korterelamute vundamendid.
Vene kirdealade teadusjaama direktori Sergei Zimovi sõnul tuleb maa põuest välja lisaks iidsetele rohujuurtele ja puuokstele välja ka mikroobe, mis hakkavad uuesti pinnast õgima. Sulav pinnas haisvat aga mammuti väljaheidete järele.
«Sula on tekitanud uusi järvi, mille pinnale ilmuvad gaasimullid,» märkis Zimov, lisades, et see on metaangaas, milles on 20 korda rohkem energiat kui süsinikdioksiidis.
Igekeltsa muutumine pehmeks mudamassiks tähendab samas lisateenimisvõimalust kohalikele küttidele, kes peavad jahti ka ürgsete mammutite, karvaste ninasarvikute ja teiste kauges minevikus elanud loomade luustikele, mis seni olid paksu jääkihi sees peidus.
