|
Eesti alustas Schengeni infosüsteemi tarkvaralahendusi installeerima oma
arvutivõrku käesoleva aasta aprillis, selle rakendamist juhib Eestis
keskkriminaalpolitsei, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
Praeguseks on Schengeni infosüsteemi tehniline valmisolek on saavutatud nii
Eestis kui ka kõikides teistes uutes liikmesriikides.
Teise olulise arutelupunktina esitatakse nõukogule määrus, millega
kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.
Elamisloakleebised asendatakse tulevikus elamiskaartidega, millele kantakse
biomeetrilised andmed - näokujutis ning sõrmejäljed.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogul soovitakse arutada eelnõu sõnastust,
mille kohaselt liikmesriigid peavad väljastama kolmandate riikide kodanikele
sõltumata nende vanusest elamisload eraldi dokumentidena.
Antud eelnõuga ei muudeta kolmandate riikide kodanike reisimistingimusi
Schengeni ühtses viisaruumis.
Nõukogu istungil soovitakse samuti heaks kiita järeldused, mille eesmärk on
parandada Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride valvet, võitlemaks
ebaseadusliku siserändega ning tagamaks efektiivne päästetöö.
Siseminister Jüri Pihli saadavad istungil nõunikud siseküsimustes Eesti
Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno.
Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
