Postimees: Vene võimud teatasid ekslikult Umarovi alistumisest

Tarbija24 »Elu24 »Soov »Reporter »Õhtuleht »Tartu Postimees »Pärnu Postimees »Sakala »Virumaa Teataja »Jrva Teataja »Valgamaalane

TEADE Selgus esseekonkursi «15 aastat vabadust» võitja (18)

На русском
< 18.august 2006 >

Uued

Uudised

Tarbija24

Sport

Elu24

Erilehed

Töötajad

Paberleht


Päevatoimetaja


Erik Henno

Vajuta siia


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Palgamõrvar südamesõbranna tapmiseks? (50)
	Koolivend tunnistas üles Pärnu-Jaagupi poisi mõrva (88)
	President Rüütel eksis aastaga (144)
	Peaminister ühines üleskutsega siduda autodele must lint (104)
	Kaire Leibak tuli rekordtulemusega juunioride maailmameistriks (38)
>> Kuu TOP50


Blogid

	Hipbloog
	LNR BLG
	Tehnokratt
	Väsind loom
	Vastuse-Vadim

Logi sisse

Esileht > Välisuudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Vene võimud teatasid ekslikult Umarovi alistumisest
18.08.2006 15:21

Täiendatud kell 15.21
Vene võimud teatasid, et Tšetšeeni iseseisvuslaste president Doku Umarov andis end täna piirkonna Moskva-meelsetele võimuesindajatele välja. Hilisemate teadete järgi alistus aga hoopis Umarovi noorem vend.

Doku Umarov

Tšetšeeni iseseisvuslaste infoagentuur Kavkazcenter teatab aga oma veebilehel, et Vene võimude teade on läbinisti vale, kuna Umarovil ei ole nooremat venda.

Samal teemal:

Tšetšeenia sissid lükkasid Vene amnestia tagasi

Tšetšeenia mässulised ei nõua enam iseseisvust

Tšetšeenia valitsuse pressiesindaja ütles täna päeval AFP-le, et «Umarov andis end välja» Tšetšeeni peaministrile Ramzan Kadõrovile viimase residentsis Gudermesi linnas.

Mõni aeg hiljem teadet korrigeeriti ning Tšetšeenia valitsuse esindaja sõnul osutus alistujaks hoopis Umarovi noorem vend.

«Uue info järgi andis alla Doku Umarovi noorem vend,» tsiteerisid Vene uudisteagentuurid Tšetšeeni valitsuse pressiesindajat Ljoma Gudajevit.

Umarov tõusis mässuliste presidendiks pärast seda, kui Vene väed olid tapnud 17. juunil tema eelkäija Abdul-Khalim Saidullajevi.

Uudist täiendatakse esimesel võimalusel!

Toimetasid Mirjam Mäekivi, PM online
Peeter Kuimet, PM online

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5

	Varem samal teemal:
	Tšetšeenia mässulised ei nõua enam iseseisvust (49) 15.07.2006 13:50
	Tšetšeenia sissid lükkasid Vene amnestia tagasi (1) 21.07.2006 00:01

Peaminister Andrus Ansipi sõnul vajab Eesti Arnold Rüütlist nooremat presidenti

	Keskpartei valis Rüütli
	Rüütli kõrvalehüpe Keskerakonna leeri
	Ilves: parlamendierakonnad tegid riigimeheliku otsuse
	Vaata lisaks samal teemal

Politsei: Noored suhtuvad valedokumendi esitamisse kergelt

Krimi

Marek Niit krooniti 200 meetri jooksus juunioride maailmameistriks

Sport

Nädalavahetuse ilm tuleb heitlik

Ilm

Grönholm on endiselt esimene, Aava on JWRC arvestuses teine

Sport

Raadioamatööre nörritab Eesti Posti käitumine

Eesti uudised

Vladimir Belõi lahkub koolijuhi kohalt Video

Tallinn

Kaur Kender: Kogu rahva president. Muidugi!

Kaur Kender kirjutab, et Arnold Rüütlit ei tohi hukka mõista ega mõnitada. Presidendi institutsiooni peame ju ometi tingimusteta austama?

> Loe siit | Kommenteeri

Samal teemal:

Rüütel nimetas rünnakuid poliitiliseks müraks

Helle Nurm: Päevapoliitika meditsiiniline külg

Paides ja Türil levivad öised kiirvargused poodidest

Järvamaal on viimase kahe nädala jooksul sagenenud sissemurdmised kauplustesse, varaste tekitatud kahju ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse.

> Loe siit | Kommenteeri

Arvamusplats

Tõnis Saarts: Kas keskpartei ja Rahvaliidu lepe kuulutab sisulisi muutusi?

Vaadates paremerakondade reaktsioone hiljuti allkirjastatud KERA (Keskerakonna ja Rahvaliidu) leppele, tundub, nagu oleks toimunud tõeline katastroof: Eesti on määratud olema juba mõne aasta pärast allakäiva majandusega Venemaa satelliitriik, kes on välja astunud nii NATOst kui EList.

Ostma! Ostma! Müüakse presidente!

Reklaamibüroo Taevas strateegiajuht Toomas Järvet kirjutab, et Eestis müüakse presidenti. Ka raamatutega.

Oma ja erakordselt hea

Linnar Priimägi: Casus belli – Günter Grass

Sellest, kas Günter Grass kuulus Waffen-SSi või mitte, ei lähe tema teosed paremaks ega halvemaks, mitte karvavõrdki, kirjutab kultuuriloolane Linnar Priimägi.