| |
|
 |
Eesti pearabi Shmuel Kot ootab pikisilmi Karu tänav 16 ehitama hakatava sünagoogi valmimist.
Foto: Peeter Langovits |
|
Tallinna sünagoog valmib Karu tänavale maikuuks
(87)
18.08.2005 00:01
Triin Olvet, reporter/toimetaja (Tallinn)
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Esmaspäeval algasid Karu tänaval sünagoogi ehitustööd, juudi kogukonna esindajad ootavad ehitusele nurgakivi panema ka Eesti ja Iisraeli presidenti.
KOKO arhitektide Tõnis Kimmeli ja Kaur Stööri projekteeritud sünagoogis hakatakse lisaks religioossete tseremooniate läbiviimisele valmistama koššertoitu ning sinna tulevad ka rituaalne bassein mikvah ja raamatukogu. 200 inimest mahutav sünagoog ehitatakse juudi kogukonna keskuse ja juudi kooli kõrvale, selle valmimiseni kasutavad Eesti juudid usutalitusteks kohandatud ruume. 19. septembril toimuval nurgakivipanekul loodab juudi kogukond näha nii Eesti kui Iisraeli presidenti. Kuna Iisraeli presidendi septembrikuise riigivisiidi programm on alles koostamisel, ei soovinud välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ega vabariigi presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun presidentide võimalikku osalemist üritusel kinnitada. Soomusjas kate Stöör meenutas sünagoogi projekteerimist kui väga huvitavat kogemust. Enne tööleasumist käisid arhitektid Iisraelis juudi kultuuri ja ehitistega tutvumas ning igapäevatöös on neil abiks USAst pärit rabi. «Ruum ja sündmus on omavahel tihedalt seotud ning näiteks mikvah’ ehitamiseks on väga kindlad reeglid. Suuri piiranguid tellija meile ei esitanud, kuid loomulikult pidime jälgima hoone otstarvet. Seetõttu on sünagoogi saalis naistele mõeldud rõdu ning hoone on orienteeritud ilmakaarte järgi: toora peab olema suunatud Jeruusalemma poole,» selgitas Stöör. Tema sõnul on sünagoog modernne hoone, mille teevad ebatavaliseks tänapäeval harva kasutust leidvad võlvid. «Üritasime luua moodsat ja head arhitektuuri ning teemat julgelt käsitleda. Tulemus on natuke ettearvamatu, kuid sobitub ümbritsevate hoonetega.» Sünagoogi hoone konstruktsioonid valmivad monoliitsest raudbetoonist. Võlvid ja osa seintest kaetakse läbipaistva klaasi ning katusekivi-sarnase materjaliga, mis näeb välja nagu soomus. Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimees Boris Oks ütles, et juutide igapäevase eluga tihedalt seotud sünagoogi puudumine on tõsine mure. «Usklikud juudid söövad ainult košsertoitu ning kõik Tallinna saabuvad juudid küsivad seda kohalikust kogudusest. Siis saab meie rabi kodust hullumaja: naine ja kõik sugulased valmistavad toitu ja veavad seda hotellidesse,» selgitas ta. Valmis tuleva aasta maiks Samuti pole Eestis seni olnud võimalik läbi viia juudi kultuuriga seotud mikvah’t, kus naised peavad kuu teatud päevadel käima rituaalses basseinis. Seni on basseini kasutada saanud Helsingis või Riias. «Ka kindlaid rituaale järgivaid juudi pulmi oleme sunnitud pidama selleks kohandatud ruumides, kus puuduvad teatud elemendid. Me pole saanud täita ranget nõuet, et mehed ja naised peavad sünagoogis eraldi viibima,» kirjeldas Oks. Ehitustööd, mille maksumus ilma käibemaksuta on Oksa andmetel 18,5 miljonit krooni, peaks lõpule jõudma järgmise aasta mais. Ehitust finantseeritakse kogu maailmast kogutud annetustest. Sünagoogi ehitab AS Kolle. Sünagoog • Vestibüülist viib avar trepp otse teisele korrusele sünagoogi tasandile. Esimesel korrusel asub väiksem saal, mikvah ja koššertoodete pood. Sünagoogiruumi ees asub väikese purskkaevuga kätepesuruum, mida valgustab katuseaken. • Sünagoog ise on kahekorruseline – põrand meeste ja rõdu naiste tarbeks. Kolmandal ja neljandal korrusel asuvad tööruumid ja raamatukogu. Hoone toimib ühtlasi sissepääsuna kõrvalhoones asuvaisse seltsi- ja koguduseruumidesse. • Keldrikorrusele on kavandatud tehnilised ruumid. Allikas: KOKO arhitektid
|
