Nüüd on see jälle pihta hakanud. Aga suurema survega kui eales varem. Surve all on koguni president ja peaminister, rääkimata siseministrist ja õiguskantslerist, Tallinna linnapeast ja politseiameti peadirektorist. Nõudmine kõigile on üks: aidake korraldada Tallinna vanalinnas seksuaalvähemuste paraadi. Kui humanistlike ja demokraatlike argumentidega homoaktivistid rongkäigu korraldamise soovi ka ei looritaks, ikka jääb neil kinni katmata tõsiasi, et 11. augustiks kavandatud Pride 2007 on provokatiivse iseloomuga. Mis sellele viitab?Esiteks, ürituse koht. Korraldajad näevad ainsa variandina riigi üht käidavamat kohta, Tallinna vanalinna. Neile ei sobi hõredamalt rahvastatud paigad, mis kütaks vähem kirgi. Teiseks, ürituse vorm. Paraad tähendab pidulikku ülevaatust. Selle eesmärgiks on enda uhkeldav demonstreerimine. Arusaadav siis, miks homoaktivistidele ei kõlba vaiksed metsaalused kauni järve kaldal, kus saaks kedagi häirimata üksteise seltskonda nautida. Kolmandaks, ürituse sisu. Tegemist on seksuaalse sättumuse kõvahäälse kuulutamisega avalikus ruumis. Seksuaalsed eelistused võiks siiski jääda igaühe intiimasjaks, mida ei peaks kaaskodanikele nina alla hõõruma. Neljandaks, ürituse eesmärk. Selle eestkõnelejad on kuulutanud, et paraad on vajalik homoseksuaalsete inimeste olemasolust teada andmiseks. Ei usu, et Eestis leidub ühtainustki inimest, kes kahtleks omasooiharate eksistentsis. Tegelik eesmärk näib olevat pigem ažiotaaži üleskütmine, et üldsuse vastureaktsiooni foonil kinnistada oma ohvristaatust ja sellest tulenevalt astuda järgmise aasta paraadi eel üles veelgi jõulisema survega. Viiendaks, vahendid ürituse läbisurumiseks. Käiku on läinud isegi ähvardused. Olete ju kuulnud hoiatusi, et kui homoparaadi läbi viia ei lubata, satub Tallinn kõrvuti selliste linnadega nagu Riia, Varssavi, Moskva ja Budapest, kus seksuaalvähemuste rongkäigud on sattunud rünnaku alla või suisa keelatud. Seksuaalvähemuste paremat mõistmist ja sallimist, nagu paraadi eestvedajad taotlevad, ei saa saavutada rahva enamikku ärritades. Arvestades viimaste aastate avaliku arvamuse küsitlusi, on eestlaste vähene omasooiharate lembus fakt. Seksuaalvähemuste esindajad kindlasti teavad seda, nagu ka asjaolu, et tugevaid hoiakuid ei saa muuta väljakutsuva käitumise abil. Kuid tõsiasi, et omasooiharad vastu igasugust loogikat seda nimme oma paraadiga teha soovivad, kinnitabki, et nad kavatsevad minna välja kõige ehtsamale provokatsioonile. |