|
Millised on teie esmamuljed 2006. aasta maailmameistrivõistluste
finaalturniirist?
Atmosfäär oli fantastiline! Kogu riik elas
turniiriga ühes rütmis, mitte ainult staadionitel, mis olid täidetud fännidega
kogu maailmast, vaid ka iga Saksamaa linna tänavatel ja kodudes. Selleks kuuks
oli kogu planeedi tähelepanu naelutatud Saksamaale, televisiooni kaudu võistlust
jälginud inimeste arv oli kõrgem kui kunagi varem ja ka meie kodulehte
FIFAworldcup.com külastas rekordiline arv inimesi. Meediakajastus näitab, et
2006. aasta FIFA MM-finaalturniir köitis kõigi tähelepanu ja see on pidu,
millest kõik osa said.
Ma ei kahelnud kunagi, et 2006. aasta
MM-finaalturniir Saksamaal on suur kordaminek ja mida me nägime nende päevade
jooksul, tõestab seda.
Sel korral võttis finaalturniirist osa
kuus uut riiki. Mida see näitab ja kuidas FIFA sellele vaatab?
Tõsiasi, et üha enam riike mängivad nii kõrgel tasemel ja võivad
parimatele vastu hakata, tõestab, et jalgpalli universaalsus on muutumas iga
päevaga järjest suuremaks ja et meil õnnestub seda igal pool maailmas arendada.
Ma olen väga rahul Aafrika jalgpalli arenguga. Fakt, et neli Aafrika meeskonda
olid seekordsel MM-finaalturniiril debütandid, tõestab kõrget konkurentsi sellel
kontinendil. Olen kindel, et areng jätkub 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis
toimuva MM-finaalturniiri ettevalmistusperioodil, sest esimest korda toimub
kõige tähtsam spordivõistlus Aafrika pinnal. Me tahame kasutada seda unikaalset
võimalust, et jätta kauakestev positiivne mõju mitte ainult Lõuna-Aafrika
Vabariigile, vaid kogu kontinendile. Sel eesmärgil lõime «Võida Aafrikas
Aafrikaga» («Win in Africa with Africa») projekti.
Olete olnud
korduvalt väga kriitiline kohtunike suhtes. Milline võiks olla kohtunike
tulevik?
Esiteks, me peame silmas pidama, et kohtunikud, nagu
me kõik, on inimesed ja võivad teha vigu. Nad on väga suure surve all ja
tunnevad end tihti isoleeritult ülejäänud jalgpalliperest. See on ka põhjus,
miks me kõik peame aitama neil toime tulla selle raske ülesandega, mida neil
kanda tuleb. 2006. aasta finaalturniiri tarbeks tegime kindlaks, et seal
osaleksid maailma parimad kohtunikud ja üldises plaanis tegutsesid nad turniiri
vältel hästi. Nii pea- kui ka abikohtunikele korraldati koolitus ja neid testiti
põhjalikult kõikide mängu nüansside osas, nii füüsiliselt, psühholoogiliselt,
tehniliselt kui ka taktikaliselt. Et parandada vastastikust suhtlust ja
üksteisemõistmist, kasutasime ja lõime kohtunike tiime, mis koosnesid kolmest
samast riigist või vähemalt sama konföderatsioonist pärit kohtunikust, kelle
emakeel on sama. Kohtunikelt nõutav tase on väga kõrge ja et neid paremini ette
valmistada ja vältida riske, peame liikuma kohtunike professionaalseks muutmise
suunas. Nii nagu mängijad või treenerid on profid, peaks seda olema ka
kohtunikud. Kõigi kaasabil olen veendunud, et oleme tunnistajateks tulevikule,
mis pakub suurepärast kohtuniketööd.
Kuidas te iseloomustate
Eesti jalgpalli ja selle arengut viimaste aasta jooksul?
Eesti jalgpalli tasemes on näha stabiilset tõusu. 2006. aasta
MM-kvalifikatsiooniturniiril näitasid teie mängijad, et «suurtel» võistkondadel
tuleb neid tõsiselt võtta ja FIFA jalgpallikoondiste edetabelis on teie meeste
koondis viimase kümne aasta jooksul väga palju tõusnud. Aga see positiivne areng
ei ole niisama tulnud. See on pika protsessi tulemus, mida te alustasite palju
aastaid tagasi – oma noortejalgpalli areng. Regionaalsed keskused,
professionaalselt koolitatud treenerid ja ametnikud viivad mitte ainult tugeva
kohaliku liiga, vaid ka jalgpalli kasvava populaarsuseni igal tasandil.
Mõni aeg tagasi jõudis meediasse info Eesti Jalgpalli Liidu
(EJL) ebakõladest oma töös. Kas FIFAl on EJLile mingeid etteheiteid?
FIFA delegatsioon osales teie jalgpalliliidu üldkogul ja
mingeid ebakõlasid ei leitud. Praegu, tihedas koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga,
arutame me EJLi põhikirja täiustamist, kindlustamaks, et EJL töötab
professionaalselt ja on kaitstud negatiivsete mõjude eest. Iga-aastane audit,
mis on kohustuslik kõigile alaliitudele, mis FIFA finantsprogrammist toetust
saavad, on praegu valmimisel ja peagi saame selle tulemused teada.
FIFA
eesmärk on assisteerida ja teha oma liikmetega koostööd, et aidata neil oma
riigis jalgpalli arendada. Meie roll on ka hoida silm peal alaliitudel, et nad
kasutaksid FIFAlt saadud toetust targalt ja viiksid edukalt läbi koolitusi.
Eesti Jalgpalli Liiduga pole meil mitte mingeid probleeme olnud.
Olete külastanud A. Le Coq Arenat Tallinnas, kus kaasomanikud on
FC Flora ja Eesti riik. Praegu ostab klubi riigilt osalust välja, ent kuidas on
mujal maailmas koostöö klubide, kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel?
Praktika näitab, et jalgpalli või ükskõik millise teise
spordiala arendamise jaoks on parim lahendus koostöö riigi, omavalitsuse või
mõne muu organisatsiooniga. Ainult siis, kui me ühendame jõud, võime võita ja
ehitada korraliku vundamendi.
Me julgustame kõiki oma liikmeid tegema
koostööd potentsiaalsete partneritega, aga ka alaliidud peavad looma oma
programmi ja argumentatsiooni. Tänapäeva jalgpall on võimas majanduslik jõud,
mis liigutab tuhandeid inimesi ja kaupu, alaliidud peavad aru saama selle
väärtusest ja vastavalt sellele esitama oma ettepanekud, et võita partnereid.
Kavatsete kahe valimisperioodi järel kolmandatki korda
kandideerida. Kas tunnete alaliitude tuge?
Kõigi nende FIFAs
veedetud aastate jooksul olen alati tundnud, et üks minu kõige olulisem ülesanne
on hea seista FIFA liikmete arengu eest. Ma tunnen, et oleme õigel teel
saavutamaks sellist arengut – selleks annavad alust ettevõtmised nagu Goal
Project või finantsabiprogramm -, aga ma usun ka, et on veel palju asju, mis
vajavad tegemist.
See on ka põhjuseks, miks ma ütlesin selgelt välja, et
soovin alaliitude toetust enne, kui otsustan, kas esitada oma kandidatuur FIFA
presidendi kohale veel üheks ametiajaks, seda ma ka tegin hiljutisel 56. FIFA
kongressil Münchenis. Ma pean ütlema, et olin väga liigutatud sellest toetusest,
mida ma alaliitudelt sain ja mul on au jätkata sellest tähtsas rollis.
Mis on teie peamised põhimõtted, teie filosoofia FIFA
juhtimisel?
Jalgpall on kõige universaalsem sportmäng. Seda mängivad nii mehed kui
naised, igas vanuses tüdrukud ja poisid kitsastel tänavatel, mudastel platsidel
või ülerahvastatud staadionitel üle kogu maailma. Jalgpallil on võime ühendada
inimesi erinevatest kultuuridest, etnilistest taustadest või uskudest. Ma olen
veendunud, et väärtused, mida jalgpall endas kannab, võivad pakkuda tõelise
«elukooli» ja anda oma panuse isiksuse arengusse, samuti maailmarahusse ja
sallivusse.
Et kõik see praktikas toimiks, tegin ma ettepaneku luua
lisaks meie kauaaegse partneri ÜRO programmidele «Football for Hope» («Jalgpall
lootuse nimel») kampaania, mille FIFA kongress 2005. aasta septembris heaks
kiitis. Eelseisvateks aastateks saab FIFA tunnuslause olema «Arenda mängu,
puuduta maailma, raja parem tulevik» (Develop the game, toutch the world, build
a better future – toim) – see peegeldab väärtusi nagu ehtsus, ausus ja ühtsus,
mida me tahame kogu maailmas propageerida.
Selles mõttes on mul väga hea
meel, et FIFA kongress kiitis heaks «Jalgpall parema maailma nimel» fondi, mis
lubab meil seda visiooni rakendada.
|
