| Kalle Laanet: Igapäevaselt näeme ja kogeme halvenenud liikluskultuuri, mida otseselt on seostatud liiklusjärelevalvet teostavate politseinike vähesusega. Kas traagiliste tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetused oleks juhtumata jäänud kui politseinikke oleks teatud arvu võrra rohkem? Julgen selles kahelda. Kindlasti on politseil oma osa üldise liikluskultuuri parandamisel, kuid mitte ainuüksi. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Mulle ei ole üllatuseks politsei alakomplekteeritus, habemega teemaks on ka väikese palga jutt. Nii nagu minu kolleegid on rõhutanud, kordan siinkohal üle, et iga prefektuuri kasutada on oma ressurss. See tähendab, et tuleb üle vaadata oma töökorraldus ja vajadusel suunata jõude ümber, et tagada olemasolevate töötajatega võimalikult kvaliteetse teenuse osutamine. Võimaluseks on töökorralduse selline muutmine, et suunata täiendavaid jõude nendesse töölõikudesse, kus valitseb suurim kaadrinappus. Palgast rääkides kinnitan, et politseinike palgatingimuste (nii nagu ka päästjate ja piirivalvurite) parandamine on siseministeeriumi üks prioriteete. Kõneldes liikluskultuurist olen veendunud, et see ei saa paraneda vaid politseinike jõupingutuste tulemusena. Mõeldav ei ole igale tänavanurgale, iga ülekäiguraja juurde ja maantee igale kilomeetrile politseinikku tööle panna. Oluline on iga liikleja, olgu siis jalakäija või roolikeeraja, sisemine kultuur. Need, kes asuvad sõiduvahendit juhtima, on vastava koolituse läbinud ja juhiloa saanud ning peavad ise tundma oma vastutust. Politsei üheks ülesandeks on teostada järelevalvet liikluse üle ning õnnetuste ennetamiseks viib politsei läbi kiiruse mõõtmise ja Kõik puhuvad operatsioone. Paljud liiklejad on küll küsimärgi alla seadnud eelnimetatud tegevuste otstarbekuse, kuid see on võimalus liiklushuligaanide ohjamiseks. Jälgides politsei ülevaateid juhtunud liiklusõnnetustest Eestimaa erinevates kohtades korduvad sellised lausekatked: teed ületanud jalakäija sai löögi autolt, jalgrattur/mopeedijuht ei veendunud manöövri ohutuses, teeoludele mittevastava kiiruse valikul paiskus teelt välja sõiduauto ja rullus üle katuse, alkoholijoobes juht põhjustas liiklusõnnetus, valesti valitud kiirus ja juhtimisvõtted möödasõidul. Loetletud märksõnad peaks mõtlemisainet pakkuma paljudele, et arutleda eneses, kas olen ise alati õigesti käitunud. Politsei andmetel on käesoleva aasta juulikuus 16 päeva jooksul liiklusõnnetustes hukkunud 11 inimest. 2005.aastal hukkus juulikuu jooksul liiklusõnnetustes kokku 15 inimest. Pöördun kõigi kaasmaalaste poole palvega käituda liikluses intelligentselt, mõelda endale ja kaasliiklejatele. Igal inimelul on hindamatu väärtus, igaüks peaks tunnetama, et lubamatu on kultuuritu käitumisega ohtu seada enda ja teiste elusid. Olgem hoolivad ja peame meeles, et viisakalt ja kultuurselt ei käitu me mitte politsei, vaid enda jaoks ning liikluskultuur on üks osa kultuurist laiemas mõistes. |
