| |
|
 |
Toakärbse verejanuline sugulane harilik pistekärbes.
Foto: Internet |
|
Mürgine putukas tekitab hirmutava paistetuse
(27)
18.07.2005 00:01
Tuuli Koch, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Lisaks harjumuspärastele parmudele ründavad kuumadel suvepäevadel Eestis suvitajaid ka mürgised putukad, tekitades nahale vaid mõne sekundiga suure paistetuse.
Maakodus päevitanud Anne tundis lõikavat valu ning nägi nimetissõrme otsas väikest musta kirjude tiibadega putukat. Naise silme all hakkas sõrm paisuma, ebameeldivalt tuikama ja muutus kivikõvaks. «Panin kiiresti eetrikompressi peale, igas Lõuna-Eesti majapidamises on ikka ravi tarbeks eetrit ja õhtuks oli sõrm enam-vähem sama suurusega kui teised,» kirjeldas naine. Terve päev polnud võimalik sõrme liigutada. «Imestasin, et kui võimas mürk pidi selles väikses putukas olema, et sekunditega sellise reaktsiooni tekitas,» nentis ta. Kuu aega tagasi ehmatas tallinlanna Grete oma keelekursuse kaaslasi kahe suure paistetusega jala peal. «Mis sinuga juhtus?» imestasid teised. Väike must putukas Grete ei osanud vastata muud, kui et suvilas hammustas teda jala pealt väike must putukas. Paistetused jäid püsima päevadeks ja tekitasid kihelust. Naine pani hammustustele peale veega lahjendatud viina kompressi, mis hakkas pikapeale paistetust alandama. Tallinna külje all asuva Laagri perearstikeskuse lastearst Anne-Kristi Uuli võitles samuti paar nädalat musta putuka hammustusega, mis tekitasid käele ville. «Tõesti on liikvel väikesed mustad kihulased, kes suudavad palju pahandust tekitada,» ütles Uuli. Tema poole on kihulasehammustuse murega pöördunud paljud lapsevanemad. Eriti nende lastega, kes on allergilised. «Praeguste soojade ilmadega on kihulased eriti aktiivseks muutnud. Inimese nahk on ka niiske ning põletikud tekivad kergemini,» rääkis arst. «Parimaks soovituseks on nahk puhas hoida ning hammustuse korral võtta kas Claritini või siis panna hammustusele piirituse- või viinakompress.» Uuli nentis, et leitsakuga niiskeks muutuval nahal paljunevad bakterid väga kergesti ning pesema peaks nii tihti kui võimalik. Loodusemuuseumi entomoloogia osakonna juhataja Uno Roosileht tõdes, et Eestis on erinevaid putukaisendeid rohkem kui maakeral inimesi ning väga raske on öelda väikse mürgiputuka liiki. Mürgine vereimeja «Suure tõenäosusega võib olla tegemist pistekärbsega, kes pistavad väga valusalt,» ütles Roosileht. «Neis on pistemürk, mis mõjub kõigile väga erinevalt. Näiteks ka rästiku mürk võib väga eri laadi olla.» Pistekärbes võib ka haigusi edasi kanda.
Tervisekaitseameti avalike suhete nõunik Agens Jürgnes tõdes, et nad on inimesi
hoiatanud ka võimaliku malaaria ohu eest. «Erinevaid putukaid jõuab Eestisse ka
lennukitega. Maailm on nii avatuks muutnud ning kõik, mis mujal, võib väga
kergesti ka Eestisse jõuda,» nentis Jürgens.
Pistekärbes
• Verd imev pistekärbes (Stomoxys calcitrans) on tavalise toakärbse lähisugulane ja temaga seepärast väliselt sarnane. • Liigub vaid ühel kindlal ajal aastast – suve lõpupoole. • Pistekärbes võib haigusi edasi kanda. Allikas: PM
|
