Libataksojuht saadab pika pilguga sadamahoone uksest väljujaid, keda tal ei õnnestunud sõidule meelitada. Foto: Arno Mikkor

Suur osa «varrukataksojuhte» koguneb A-terminalis eskalaatori läheduses. Järgmine sats tüütuid jõmme ootab turiste väljapääsu juures. Näiteks passib üks nokamütsi ja lohmaka T-särgiga teenusepakkuja närviliselt uste juures, õngitseb taskust päevalilleseemneid ja üritab aeg-ajalt turistidega juttu teha.

Mehe olek on pealetükkiv, ta käib turisti kõrval, seletab midagi ja vaatab pingsalt turistile otsa. Võib arvata, et selline järjekindlus viib ühel hetkel sihile.

Dressis mehikesed

«Tallinna sadamas kujundavad turistide esmamuljet Eestist dressides ja vuntsidega vana kooli paksud mehikesed,» nentis AS Falck Eesti infojuht Andres Putting.

Põhjus, miks libataksojuhid sadamat piiravad, mitte aga lennujaama või mõnda muud turistiderohket ala, on lihtne – sadamas on parim kontingent.

«Kui ikka aastas mööda sadama treppe kolm miljonit turisti alla tuleb, siis on, kelle hulgast valida. Pealegi on näiteks lennujaamas soliidsem rahvas, seal poleks neil lööki,» rääkis Tallinna sadama turvaosakonna juhataja Mati Laius.

Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusameti turismiosakonna analüütiku Kersti Uusi sõnul mõjub libataksojuhtide ahistav käitumine negatiivselt Eesti mainele: «Esmamulje on turistile väga tähtis, ja kuigi meie ilus vanalinn võib negatiivse kogemuse sadamas kummutada, ei saa üksnes sellele loota.»

«Varrukataksojuhtidel» on vilunud silm, ligi astutakse eelkõige pisut purjus ja ilma kaasata soome härradele, kes on Eestisse lõbutsema tulnud. «Niisama vanalinna ei sõiduta nad kedagi, pigem veetakse kliente ühest lõbuasutusest teise,» ütles Falcki turvajuht Olev Timberg.

Libataksojuhid on sadamas tegutsenud vähemalt 15 aastat ning tunnevad end seal nagu kodus. «Mind ei huvita politsei arvamus, mina teen oma tööd!» nähvas üks vene keelt kõnelev äritseja mundris politseikomissarile. Ülbemad lausa irvitasid politseinikele näkku.

Timberg tunnistas, et need mehed tunnevad end täiesti karistamatult. «Meil oli siin hiljuti juhtum, kus üks libataksojuht võttis ausal taksojuhil klientide «näppamise» eest kõrist kinni ja lõi talle jalaga kubemesse,» rääkis ta. Taksojuht tegi küll politseisse avalduse, kuid lööja käib siiani sadamas ringi.

Ausatele taksojuhtidele põhjustab libataksojuhtide tegutsemine lisaks vägivallaohule ka rahalist kahju ning mainelangust. ««Varrukad» küsivad turistidelt nahaalselt ulmelist tasu ja turistid reklaamivad hiljem oma kodus Eesti taksondust kui katastroofi,» nentis Tallinna Taksojuhtide Liidu juhataja Toomas Nõulik.

Politsei ja sadamat turvav Falck tunnevad end libataksojuhtide vastu võideldes üsna abitult. «Meie võimuses on üksnes nende tegevus võimalikult raskeks muuta. Näiteks valvab Falck sadama parklas, et ebaausad taksojuhid oma autodega sadama vahetusse lähedusse parkida ei saaks,» ütles Timberg.

Politsei on abitu

Samas ei saa korravalvurid nn varrukataksojuhte sadamast välja ajada. Kesklinna politseiosakonna komissar Andres Tarvise sõnul paljastab politsei heal juhul ühe libataksojuhi korraga. «Enamasti hammustavad nad meist läbi,» tõdes ta. Vahelejäämise järel maksab karistatu kuni 4000 krooni trahvi ja on järgmisel hommikul jälle tagasi.

Liiklusõiguse büroo juristi Indrek Sirgi sõnul on tasulise sõitjateveo korraldamiseks ette nähtud dokumentide puudumisel maksimaalne võimalik rahatrahv 18 000 krooni.

«Kui politsei suudab avastada korruptsioonijuhtumeid, lõbumaju ning narkootikumide vahendamisi, siis libatakso avastamine ja menetlemine on selle kõrval lapsemäng. Küsimus on tahtmises, see algab prioriteetide seadmisest ja ressursside jaotamisest,» rääkis Sirk.

Politsei ja Falck peavad hädavajalikuks koostööd maksu- ja tolliametiga. Maksu- ja tolliameti teatel on «varrukataksojuhid» kui ettevõtjad küll kohustatud end registreerima maksuhalduri juures juba enne tegevuse alustamist, ent Tallinna sadamas passivate libataksojuhtide kontrollimiseks pole amet spetsiaalset operatsiooni seni korraldanud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78