| Saksamaa on Euroopa Liidu eesistuja järgmise aasta alguses ja tema kuuekuulise juhtimisaja lõpuks ootavad teised riigid mitte ainult vahekokkuvõtet leppe elulootuste kohta, vaid ka edasimineku plaani. Aasta kestnud järelemõtlemisperioodi lõpetuseks kuulutas praegune eesistuja Austria kantsler Wolfgang Schüssel üleeile hilisõhtul pika diskussiooni järel välja, et nüüd tegutsetakse edasi kahes suunas.Edasi kahes suunas «Riigid, kes pole seni midagi öelnud, võiksid võtta seisukoha,» selgitas Eesti välisminister Urmas Paet esimest suunda. «Siis saab selge pildi, mida edasi teha.» Teiseks, et Euroopa Liit paigal ei seisaks, püüavad riigid tihendada koostööd olemasolevate lepingute raames. «Tuleb ellu viia see, milles on juba kokku lepitud,» märkis Paet Postimehele. Paeti sõnul ei kuulutanud kohtumisel keegi põhiseaduslepet surnuks ja mõnigi riik mainis, et kui olukord muutub soodsamaks, plaanivad nemadki lepet ratifitseerima hakata. Postimehe andmeil väljendasid sellist valmisolekut tippkohtumisel näiteks Portugal ja Taani. Riigijuhid soovivad, et 2009. aastaks ehk europarlamendi valimisteks ja uue Euroopa Komisjoni ametisse asumiseks oleks selgus majas. Kui lepe vastu võtaks, muutuksid ju ka komisjoni struktuurid väiksemaks ja tõhusamaks. Tippkohtumise arutelude käigus kadus lõppdokumendist ka märge, et uute liikmete vastuvõtt on seotud Euroopa Liidu üldise olukorraga. Eilsel pressikonverentsil kinnitas peaminister Andrus Ansip, et Eesti on alati toetanud avatud uste poliitikat. Sloveeniasse euro Paet rõhutas lisaks, et lõppjärelduses on selgelt esile toodud, et eelmine laienemine tõi endaga ELi jaoks kaasa ainult positiivset. «Kui vahepeal on jäänud mulje, et viimane laienemine tõi muresid ja hädasid ainult juurde, siis ükski statistiline tõend seda ei kinnita,» ütles Paet. Sedasama mainis oma pressikonverentsil ka Schüssel: «Viimane laienemine oli üks Euroopa suurtest edulugudest. Sellest on võitnud mõlemad pooled.» Tippkohtumisel kiideti heaks ka Sloveenia vastuvõtmine eurotsooni liikmeks, mis tähendab, et järgmise aasta 1. jaanuarist asendab sealset tolarit ühisraha euro. Sarnaselt Eestiga inflatsioonikriteeriumiga hädas olnud Leedu jäi napilt ukse taha. Ansip kinnitas, et Eesti jagab Leedu muret seoses inflatsiooni erineva tõlgendamisega Vilniuses ja Brüsselis. Siiski ei kerkinud tema sõnul tippkohtumisel kordagi üles võimalus, et inflatsioonireeglit võidaks mahendada ja Leedu poliitilise otsusega eurotsooni kutsuda. Uue Euroopa alus Euroopa põhiseaduse lepe • Leppe on ratifitseerinud 15 riiki, nende seas Eesti. • Eelmise aasta mais ja juunis lükkasid selle rahvahääletustel tagasi Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud, pärast mida kuulutas EL välja järelemõtlemise aja. • Eile lõppenud ELi tippkohtumisel otsustati, et järgmise aasta suveks peab olema selge, mida riigid leppest arvavad, ja veel aasta hiljem, kas leppe jõustumine on üldse võimalik. Allikas: PM |
kõik galeriid
