|
Kuid ka seal on tema sõnul probleeme, sest tavakodanikke,
turvafirmasid ja politseid ei ole sellest õigusest teavitatud.
Pirita rannas püüavad AS Falck Eesti rannavalve töötajad nudiste endiselt
suunata ranna Merivälja poolsesse otsa, kus Eesti nudismi esivõitleja Meremaa
sõnul ei ole isegi tualetti ega prügikaste.
Meremaa sõnul rikutakse sellega tema kui Eesti kodaniku põhiõigusi, sest
suvaline riietes rannakülastaja võib tema peale rannas karjuda, kutsuda politsei
või turvamehe.
Tavapolitsei ei ole linnavolikogu määrusega tutvunud, vormistab
trahvi ja palub nudistil lahkuda.
Korduval juhul viib politsei alastiviibija juba osakonda. Kolmandal
korral võidakse nudist Meremaa sõnul 48 tunniks trellide
taha pista.
Trahvi vaidlustamine kohtus võtab aga meeletult aega ja energiat.
«Viimasel ajal pole küll Pirital politseid enam kutsutud, kuid Falcki
noormeestele olen ikkagi pidevalt sunnitud selgitama, et linnavolikogu lubab mul
ja kõigil teistel soovijatel näiteks Pirita rannahoone ees alasti päevitada.
Seda õigust tunnistas tarbijakaitseametis peetud kohtumisel ka Pirita
linnaosavanem härra Enno Tamm,» selgitas Meremaa.
Selts on võtnud seisukoha, et tarbijakaitseseadust, mis käsib elanikkonda
kõigi avalike teenuste olemusest ja nüanssidest teavitada, on ikkagi
rikutud.
«Minuga tegeleb ju igapäevaselt ikka patrullpolitsei, mitte linnaosavanem,
tarbijakaitse või linnavolikogu. Kui viimatiloetletud suvel kõik puhkavad,
kelle poole inimene õiguse saamiseks siis pöördub?» küsis Meremaa.
Kõige räigem nudistide ahistamine toimus ENS liikmete hinnangul 2003.
aasta novembris, kui linnavolikogu keelas Pirita linnaosa
toonase vanema Ülle Rajasalu algatusel alasti viibimise kogu Tallinna
territooriumil.
Nudistid pöördusid seepeale õiguskantsler Allar Jõksi poole.
Õiguskantsler leidis, et volikogu 2003. aasta määrus ei olnud
põhiseadusega kooskõlas.
Jõks kirjutas oma analüüsis, et seadust, mis annaks kohaliku
omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada mistahes piiranguid isikute vabale
eneseteostusele ja sätestaks nimetatud põhiõiguse piiramise sisu, eesmärgi ja
ulatuse, täna ei eksisteeri.
See tähendab, et alasti võib viibida mitte üksnes ülalmärgitud supelrandades,
vaid kõigis avalikes kohtades, muuhulgas ka tänavatel. Eesti territooriumil
avalikus kohas alasti viibimine ei ole enam karistatav.
Meremaa lisas veel, et tegelikult palus ENS linnavolikogult nudismi
harrastamiseks ka sel aastal siiski eraldi rannaala, sest enamik nudiste ei
soovi ükskõik millises rannas riideid seljast visata ja päevitada.
Pirita linnaosa vanem Tamm teatas seepeale, et nudistid ei saa omaette
rannaosa, kuid nad võivad viibida alasti supelranna suvalises punktis.
Eesti Nudistide Selts on 29 aastat Tallinna linnavõimudelt nudistidele
omaette rannaalasid või avalikes supelrandades rannaosa
eraldamist soovinud, kuid sellest on mitmesugustel põhjustel siiani
keeldutud. |
kõik galeriid
